Soopihl

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Soopihl
Soopihl Suurupi poolsaarel
Soopihl Suurupi poolsaarel
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Perekond Maran Potentilla
Liik Soopihl
Ladinakeelne nimetus
Potentilla palustris
(L.) Scop.

Soopihl (Potentilla palustris või Comarum palustre) on roosõieliste sugukonda marana perekonda kuuluv rohttaim.[1]

Soopihl kasvab veekogude kallastel ja madalsoodes. Eestis laialt levinud taim.

Rahvapäraselt nimetatakse hariliku soopihla soopihlakaks, varesejalgaks, partsijalgaks, partsivarbaks. [2]

Mitmed nimetused on tulnud taime lehtede välimusest. [3]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taim on poolpõõsas, kõrgusega 30–90 cm.[4]

Botaaniline illustratsioon

Õied[muuda | muuda lähteteksti]

Õied paiknevad väheseõielises hõredas õisikus. Taimel esinevad kõrglehed. Nii õieraod kui ka tuped on harali liht- ja näärmekarvadega. Tupplehed on tume-purpurpunast värvi, munaja kujuga. Nad suurenevad viljumisel. Ebatavaliselt on kroonlehed tupplehtedega võrreldes lühemad, kuid sama värvi. Kroonlehti on 5. Tolmukaid on palju. Õitsemisperiood kestab mai kuu lõpust augustini. Soopihl on putuktolmleja. [1] [4] [2]

Vili[muuda | muuda lähteteksti]

Vili, mis koosneb väikestest arvukatest pähklikestest, on oma tüübilt koguluuvili. Välimuselt ja ehituselt meenutab maasikat. Igas pähklises on peidus seeme. [4]

Leht[muuda | muuda lähteteksti]

Lehelaba kujult on lehed paaritusulgjad liitlehed. Kaks või kolm lehekesepaari asetsevad rootsul lähestikku. Soopihl kuulub kaheiduleheliste klassi, tal esineb leheroots. Taime alusel on lehed pikarootsulised, tipu pool aga peaaegu rootsuta. Pealt on lehed rohelised, alt sinakasrohelist värvi ja karvaskestega. Leheserv on sisselõigetega, nimelt teravahambuline. Abilehed leherootsuga pikalt liitunud, Nendel esinevad kõrvakesed.[1] [4] [2]

Vars[muuda | muuda lähteteksti]

Harilikul soopihlal on nii maapealseid, kui maa-aluseid varsi. Maapealsed varred on enamjaolt üheaastased, püsti asendis või tõusvad.[4] Alumises osas paljad, ülemises aga karvased ja näärmekarvased.[2] Maa-aluseks osaks on taime vee ja toitainete varude säilitaja - risoom. Risoom on pikk, roomav ja puitunud, sõlmekohtadel juurduv. [4]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Soopihl on kootava toimega ravimtaim, kuna temas leidub palju parkainet. Taime koostisesse kuuluvad ka avanoidid, eeterlikud õlid ning C-vitamiin. Loetletud ained tagavad taime antibakteriaalseid ja põletikuvastaseid omadusi. [3]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivse organi, risoomi, abil.[4]

Taime kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvab põhjapoolkera polaarses vööndis ja arktilistel aladel, kuid leidub ka Lõuna-Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias. Eestis on laialt levinud.[4] Eelistab niiskeid alasid: siirde- ja madalsoid, rabu, lodu- ja soometsi, veekogude kaldaosi. [1] Lubjarikastel aladel sagedam. [3]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Droog

Kasutamine rahvameditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvameditsiinis kasutatakse varre muundunud osa - risoomi, mis aitab kõhulahtisuse, hambavalu ja luuvalu leevendamiseks.[5] Neid kogutakse semptembris. [3]

Raviks kasutatakse ka lehti. Värskelt soopihla leht parandab haavu, vähendab naha parkimist ning on värvaineks: värvib villa ja villaseid esemeid punaseks. Droogina korjatud õitsemise ajal lehest tehakse teed ja viinaleotist. [3]

Kasutamine meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Taime osadest tehtud tinktuuri kasutatakse ka reuma, närvi- ja liigesepõletiku ning podagra arstimiseks. [3]

Muu kasutusala[muuda | muuda lähteteksti]

Soopihl on meetaim. [5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Aili Paju. (1993). Ravimtaimed taskus (1. osa)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Harilik soopihl (Potentilla palustris)". 2011. blogspot.com.ee. Kasutatud 16.04.2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Soopihl meenutab õitseajal vaarikaõisi". 2012. Maakodu. Kasutatud 16.04.2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 "Harilik soopihl". Tartu Ülikooli LO. Kasutatud 16.04.2018.
  5. 5,0 5,1 "Сабельник болотный". Kasutatud 19.04.2018. (ru:Сабельник болотный)