Harilik silmarohi
| Harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Dicotyledoneae |
| Sugukond |
Mailaselised Scrophulariaceae |
| Perekond |
Silmarohi Euphrasia |
| Liik |
Harilik silmarohi |
| Binaarne nimetus | |
|
Euphrasia officinalis (L.) | |
Harilik silmarohi (Euphrasia officinalis L.) on mailaseliste sugukonda silmarohu perekonda kuuluv taimeliik. Rahvapärased nimetused on silmalill, silmaleht, kärnarohi, arnekahain.
Harilik silmarohi on 3–40 cm kõrgune üheaastane rohttaim, mida kasutatakse ka ravimtaimena.[1][2] Harilikku silmarohtu söödataimena ei kasutata, sest kariloomad seda enamasti ei söö. Poolparasiidina kasutab harilik silmarohi ära kõrge söödaväärtusega kõrreliste vett, seega võib taime pidada umbrohuks.[2] Harilikul silmarohul on põletiku- ja allergiavastane toime.[3]
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Peamiselt levinud Euroopas, harva ka Siberis. Eestis on tavaline rohttaim päris- ja rannaniitudel, metsa- ja teeservadel ning rohtunud põldudel. Kasvab pigem kehval pinnasel, kus on võimeline konkureerima teiste taimedega.[2]
Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Tegemist on üheaastase taimega. Paljunemine toimub seemnetega.[2]
Taime kõrgus on 3–40 cm.[1]
Maa-alune osa[muuda | muuda lähteteksti]
Nõrgalt arenenud juurestik, kinnitub haustorite abil teiste taimede juurtele.[2]
Vars[muuda | muuda lähteteksti]
Püstine, lihtne või harunenud vars.[2]
Leht[muuda | muuda lähteteksti]
Munajad hambulise või hõlmise servaga ilma rootsuta lihtlehed. Peaaegu sõrmroodsed. Asetus varrel on vastakuti. Varre tipupoole muutuvad kõrglehtedeks.[2]
Õis[muuda | muuda lähteteksti]
Kahesugulised kaheli õiekattega väikesed õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupp on putkjas või kellukjas, lõhestunud neljaks. Tipmed on paarikaupa kokku kasvanud. Õiekroon valkjas või lillakas, tumedamate joonte ja kollase täpiga ja kitsa putkega. Kroon on kahehuuleline, ülemine kahe ja alumine kolme hõlmaga. Krooni pikkus kuni 1 cm. Õied asuvad ühekaupa kõrglehtede kaenlas, moodustavad tipmise kobara. Õitsemisaeg juunist septembrini.[2]
Vili[muuda | muuda lähteteksti]
Piklik ja veidi lamendunud kupar. Seemned on rippuvad.[2]
Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]
Iridoidid (annab kibeda maitse, kaitsemehhanism), lignaanid (taimne pigment), flavonoidid (annavad õiele kollase pigmendi) ja tanniinid (toksiin, kaitsemehhanism).[1]
Kasutamine ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]
Kogutakse terve maapealne osa taime õitseajal. Tarvitatakse värskelt või kuivatatult.[1] Silmarohu ürt (Euphrasiae herba) on põletiku- ja allergiavastase, kõhtu kinnistava, kootava ning rahustava toimega.
Tõmmise valmistamine: kaks supilusikatäit ürti kolme klaasi keeva vee kohta. Lasta seista kaetult, kuni jahtunud. Põletikus silmi loputada, kurguvalu korral kuristada või loputada suud ürditõmmisega.[4] Kange nohu vastu tarvitada ekstrakt (2–3 tl päevas). Kõhumahlade nõret soodustab ürdipulber (2 g päevas). Keedist kasutada väliselt silmalaugude lõdvenemise, pikaajalise silmapõletiku ja nõrga nägemise puhul.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Ain Raal, „Maailma taimede entsüklopeedia", Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Harilik silmarohi, vaadatud 23. aprillil 2017
- ↑ Harilik silmarohi, vaadatud 23. aprillil 2017
- ↑ Harilik silmarohi, vaadatud 23. aprillil 2017
- ↑ Stud Med J. Lääts. „Kodumaa ravimtaimed“, Tallinn: Olion, 2003
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Harilik silmarohi andmebaasis eElurikkus
