Punane kärbseseen

Allikas: Vikipeedia
Punane kärbseseen
Amanita muscaria 3 vliegenzwammen op rij.jpg
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Eoslavaseened Homobasidiomycetae
Alamklass: Hymenomycetes
Selts: Kärbseseenelaadsed Amanitales
Sugukond: Kärbseseenelised Amanitaceae
Perekond: Kärbseseen Amanita
Liik: Punane kärbseseen
Ladinakeelne nimetus
Amanita muscaria
(L.:Fr.) Lam.
Punane kärbseseen (Amanita muscaria)

Punane kärbseseen (Amanita muscaria) on kärbseseeneliste sugukonda kärbseseene perekonda kuuluv seeneliik.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukušis, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta sisse talutud mitmele poole lõunapoolkerale, sealhulgas Austraaliasse, Uus-Meremaale, Lõuna-Ameerikasse ja Lõuna-Aafrikasse. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma.

Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiljutised molekulaaruuringud näitavad, et punane kärbseseen tekkis tertsiaaris Siberi ja Beringia piirkonnas.

Täiskasvanuna on seene kübar 8–18 cm läbimõõduga iseloomulikku veripunast värvi (eaga muutub kollakamaks). Kübar on kaetud valkjate kuni kollakate eemalduvate täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 5–20 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas.

Toksilisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat. Kärbestele (ja samuti inimestele) mürgiselt mõjuv aine on iboteenhape.

Punast kärbseseent tarvitatakse uimastina selle psühhotroopsete efektide pärast. Ta on tuntud ettearvamatu mõju pärast. Ühesugune annus ühesuguseid seeni võib eri inimestele väga erinevalt mõjuda. Olenevalt leiukohast ja sissevõetud kogusest kehakaalu kohta võivad esineda nohu, tõmblemine, uimasus, madal vererõhk, higistamine, ilastamine, kuulmis-, nägemis- ja tasakaaluhäired, meeleolumuutus, eufooria, lõdvestumine või peapööritus. Raske mürgistuse korral võivad tekkida atakid, deliirium ja kooma. Sümptomid ilmuvad 30–90 minuti jooksul ja tipnevad kolme tunni järel. Enamasti toimub 12–24 tunni jooksul täielik paranemine, aga mõned mõjud võivad kesta päevi. Hiljem võivad ilmneda unisus, peavalu ja mälukaotus.

Kärbseseenemürgistusele puudub vastumürk ja kärbseseent söönud inimest tuleb ravida nagu üldmürgistuse korral ikka.

Teisendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Amanita muscaria americana on kollase kübaraga

Punase kärbseseene kõige levinum teisend kannab nime Amanita muscaria muscaria. Ülejäänud teisendid on sellele väga sarnased, kuid erinevad märkimisväärselt värvi poolest.

  • Var. alba on valge.
  • Var. americana on kollase või kollakas-oranži kübaraga.
  • Var. flavivolvata on punane, kollaste täppidega, kasvab Ameerikas Lõuna-Alaskast Colombiani.
  • Var. formosa on oranžikas-kollane.
  • Var. guessowii värvus varieerub kollasest oranžini, kübara keskosa on rohkem oranž või punakas-oranž kui välimine osa.
  • Var. persicina värvus varieerub lillast oranžini.
  • Var. regalis ehk kuning-kärbseseen on maksapruun kollakasvalgete täppidega. Esineb ka Eestis.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]