Kollane ülane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kollane ülane
Anemone ranunculoides0.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Tulikalised Ranunculaceae
Perekond Ülane Anemone
Liik Kollane ülane
Ladinakeelne nimetus
Anemone ranunculoides
L.

Kollane ülane (Anemone ranunculoides) on ülase perekonda kuuluv taimeliik. Tegemist on mitmeaastase taimega, mis on levinud Mandri-Euroopas, Väike-Aasias veidi vähem Vahemere aladel. Kasvab leht - ja segametsades, metsaservadel, põõsastikes jõe - ja ojakallastel. Levikut takistavad varisevad lehed ja tihe samblakiht.[1]

Kasv ja ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kollane Ülane õitseb märtsist kuni mai kuuni

Taim kasvab 5-15 sentimeetri pikkuseks, olles diameetriga umbes 1,5 sentimeetrit. Kroonlehed õiel puuduvad, selle asemel on viis kuni kaheksa tupplehte. Taimel leidub palju tolmukaid ja emakaid.

Õiest pisut all pool asuvad kollasel ülasel ainsad varrelehed. Kollase ülase lehed on peaaegu ilma kaitsekihtideta, kuna taim vajab neid vaid paaril kuul -lehed on suureks ahvatluseks putukatele ja seentele. Vili on kollasel ülasel kõvera nokaga, karvane, umbes 4mm pikkune pähklike.[2]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kollane ülane paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt - risoomi abil. Seemnete peamiseteks levitajateks võib lugeda sipelgaid. Risoomi külgharudest tekivad uued Kollase Ülase taimed, seda juhul, kui risoomi haru kaotab oma ühenduse peamise - emataimega.

Mürgisus[muuda | muuda lähteteksti]

Kollane ülane on mürgine taim ning pärast taime korjamist ei tohiks kindlasti käega silmi või nägu hõõruda. Mürgistuse võib saada isegi sellest, kui taime pikaajaliselt käes hoida, kuna taimemahl pääseb kätele. Peamiselt tekitavad nad nahal vesivillide teket, mis lõhkevad mõne aja pärast ja tekitavad väga raskesti paranevaid haavu. Eriti mürgine on Kollase Ülase risoom, millega kunagi surmati ka loomi.

Rahvameditsiini kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Kollase ülase mürke on kasutatud juba mõnda aega. Eestlased on ravinud nende mürkidega eelkõige reumat ja peavalu - pannes välispidiselt nahale värskeid taimeosi. Kollane ülane on väidetavalt aidanud ka teisi haigusi ületada nagu näiteks: astma, rahhiit, silmahaigused, läkaköha, halvatus, vesitõbi, süüfilis jt. Samuti on kollase ülase lehti tarvitatud higileajava vahendina ning neerude ja kopsude töö tugevdajana.

Ravimisega peab olema muidugi ka ettevaatlik, sest mürgise taimega võib endale kasu asemel ka suurt kahju tekitada.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]