Kollane ülane

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kollane ülane
Anemone ranunculoides0.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Tulikalised Ranunculaceae
Perekond Ülane Anemone
Liik Kollane ülane
Binaarne nimetus
Anemone ranunculoides
L.

Kollane ülane (Anemone ranunculoides) on ülase perekonda kuuluv taimeliik.

Tegemist on mitmeaastase taimega, mis on levinud Mandri-Euroopas ja Väike-Aasias, veidi vähem Vahemere aladel. Kasvab leht- ja segametsades, metsaservadel, põõsastikes jõe- ja ojakallastel. Levikut takistavad varisevad lehed ja tihe samblakiht.[1]

Kasv ja ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kollane ülane õitseb märtsist kuni maini.

Taim kasvab 5–15 sentimeetri kõrguseks, vars võib olla diameetriga kuni 1,5 sentimeetrit. Kroonlehed õiel puuduvad, selle asemel on viis kuni kaheksa tupplehte. Taimel leidub palju tolmukaid ja emakaid.

Õiest pisut allpool asuvad ainsad varrelehed. Kollase ülase lehed on peaaegu ilma kaitsekihtideta, kuna taim vajab neid vaid paaril kuul – lehed on suureks ahvatluseks putukatele ja seentele. Vili on kollasel ülasel kõvera nokaga, karvane, umbes 4 mm pikkune pähklike.[2]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kollane ülane paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt – risoomi abil. Seemnete peamiseteks levitajateks võib lugeda sipelgaid. Risoomi külgharudest arenevad uued taimed, kuid vaid juhul, kui risoomiharu kaotab ühenduse emataimega.

Mürgisus[muuda | muuda lähteteksti]

Kollane ülane on mürgine taim ning pärast taime korjamist ei tohiks kindlasti käega silmi või nägu hõõruda. Mürgistuse võib saada isegi sellest, kui taime kaua käes hoida, kuna taimemahl pääseb kätele. Peamiselt põhjustavad nad nahal vesiville, mis lõhkevad mõne aja pärast ja tekitavad väga raskesti paranevaid haavu. Eriti mürgine on risoom, millega kunagi surmati isegi loomi.

Kasutus rahvameditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Kollase ülase mürke on kasutatud juba mõnda aega. Eestlased on ravinud nende mürkidega eelkõige reumat ja peavalu – pannes välispidiselt nahale värskeid taimeosi. Kollane ülane on väidetavalt aidanud ka teisi haigusi ületada nagu näiteks: astma, rahhiit, silmahaigused, läkaköha, halvatus, vesitõbi, süüfilis jt. Samuti on kollase ülase lehti tarvitatud higistamist soodustava vahendina ning neerude ja kopsude töö tugevdajana.

Ravimisega peab olema muidugi ettevaatlik, sest mürgise taimega võib endale kasu asemel ka suurt kahju tekitada.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]