Harilik kuutõverohi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Harilik kuutõverohi
Angular solomons-seal Polygonatum odoratum.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Liliopsida
Selts Liilialaadsed Liliales
Sugukond Liilialised Liliaceae
Perekond Kuutõverohi Polygonatum
Liik Harilik kuutõverohi
Ladinakeelne nimetus
Polygonatum odoratum
(Mill.) Druce
Sünonüümid
  • Polygonatum officinale
  • Convallaria odorata
  • Convallaria polygonatum

Harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) on liilialiste sugukonda kuutõverohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Rahvapärased nimetused: luuvalurohi, peetrid, petrid, jooksja rohi.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Taim kasvab 15–50, harva kuni 100 cm kõrgeks.

Taime varre küljes on 7–12 vaheldumisi paiknevat lehte. Lehed on 5–12, harva kuni 20 cm pikad ja 3–6, harva kuni 8 cm laiad ning paralleelsete leheroodudega. Abilehed puuduvad.

Õied puhkevad mais-juunis. Nad ripuvad kaldu kasvava varre küljest allapoole. Õieraod on 0,5–1, harva kuni 2 cm pikad. Õied on radiaalsümmeetrilised. Õiekattelehti on 6. Nad moodustavad 11–20, harva kuni 25 mm pikkuse õie, mille sees on 6 tolmukat ja üks 3–4 mm pikkune emakas.

Taime marjad on sinakasmustad ja 7–10 mm läbimõõduga. Marjas on 7–9 seemet.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Taim kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on ta tavaline.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Harilikku kuutõverohtu kasvatatakse ilutaimena niisketes varjulistes kohtades.

Paljundamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige kergemini paljuneb taim võsunditega.

Kõik taime osad on mürgised.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]