Kreeka pähklipuu

Allikas: Vikipeedia
Kreeka pähklipuu
Kreeka pähklipuu
Kreeka pähklipuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Pöögilaadsed Fagales
Sugukond: Pähklipuulised Juglandaceae
Perekond: Pähklipuu Juglans
Liik: Kreeka pähklipuu
Ladinakeelne nimetus
Juglans regia
Linnaeus
Sünonüümid

Juglans duclouxiana Dode
Juglans fallax Dode
Juglans kamaonia (C. de Candolle) Dode
Juglans orientis Dode
Juglans regia var. sinensis C. de Candolle
Juglans sinensis (C. de Candolle) Dode

Kreeka pähklipuu (Juglans regia) on pähklipuuliste sugukonda pähklipuu perekonda kuuluv laialdaselt kasvatatav viljapuu. Kreeka pähklipuu vili on Kreeka pähkel.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreeka pähklipuu kasvab 15-20 meetri kõrguseks ja on seega üks võimsamaid viljapuid. Tal on paaritusulgjad lehed (20-40 cm pikad) ja kahar lai võra. Kandeikka jõuab hilja, umbes 15-aastaselt ning parim kandeiga on 30. ja 60. eluaasta vahel. Kreeka pähklipuu on vormirohke liik. Leidub väikeseviljalisi vorme, mille luuvilja läbimõõt on 1,5 cm, ja suureviljalisi, mille läbimõõt on 4 cm.[1] Lisaks on aretatud palju sorte, üksnes Rumeenias teatakse üle 90 sordi.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreeka pähklipuud kasvatatakse põhjapoolkeral juba ammust ajast. Pärit on ta Kagu-Euroopast, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasiast, Himaalaja piirkonnast ja Hiinast.[1] Juba vanakreeka ja vanarooma kirjanikud kirjutasid selle puu tähtsusest. Roomlased võtsid kreeka pähklipuu kreeklastelt üle ja tõid ta ka Alpidest põhjapoole.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreeka pähklipuu helehall kuni tumepruun puit on ilus, tugev, kergesti töödeldav ja sellisena mööblitööstuses väga hinnatud. Eriti ilus on kreeka pähklipuu pahkadest valmistatud vineer.

Haljastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Soojemates piirkondades on kreeka pähklipuu hinnatud ilupuu, ta on pikaealine ja kahjuritele ning haigustele vastupidav, talub hästi tolmu, gaasi ja suitsu. Noores eas on küllalt kiire kasvuga.

Lehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvameditsiinis kasutatakse lehti mao ja seedeelundite põletike korral aga ka soolenugiliste vastu. Lehtede tarvitamine, nii toorelt kui küpsetatult, on vastunäidustatud raseduse korral.[1]

Viljad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kreeka pähklid

Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on Kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant toitev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E-vitamiini sisaldus.

Lõunamaa rahvad peavad Kreeka pähklit külluse, jõukuse ja pikaealisuse sümboliks. Kaukaasias ja Moldovas püsib siiani tava, et kauaoodatud lapse sünni puhul istutatakse pähklipuu – siis kasvavat temast terve ja õnnelik inimene. Levinud on ka arvamus, et kui inimene sööb vähemalt 3 Kreeka pähklit päevas, pikeneb tema eluiga seitse aastat.

Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on toiduõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina.[1]

Kreeka pähkli tuum on kujult eriliselt sopiline ning seetõttu meenutab inimese peaaju. See on andnud alust arvamusele, nagu soodustaks Kreeka pähklite söömine aju arengut ja vilgast mõttetegevust.[2]

Suurimad tootjad, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreeka pähkel

Toodangu tabelis on toodud viljade mass koos kestaga, mis moodustab viljade massist ligi 55%.[3]

2012. aastal toodeti maailmas kokku 3,42 miljonit tonni Kreeka pähkleid ja istandike kogupindala oli 995,0 tuhat hektarit.[3]

Suurimad tootjad 2012. aastal[4]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 1 700 000* 49,7
Iraan Iraan 450 000 13,2
USA USA 425 820 12,5
Türgi Türgi 194 298 5,7
Mehhiko Mehhiko 110 605 3,2
Ukraina Ukraina 96 900 2,8
India India 40 000** 1,2
Tšiili Tšiili 38 000* 1,1
Prantsusmaa Prantsusmaa 36 425 1,1
Rumeenia Rumeenia 30 546 0,9
Maailm kokku 3 418 559 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik
Toitained[3]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 4,07 g
Kalorsus 654 kcal
Valgud 15,23 g
Lipiidid 65,21 g
Tuhk 1,78 g
Süsivesikud 13,71 g
Sahharoos 2,43 g
Kiudained 6,7 g
Tärklis 0,06 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 98,0 mg
Raud (Fe) 2,91 mg
Magneesium (Mg) 158,0 mg
Fosfor (P) 346,0 mg
Kaalium (K) 441,0 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Tsink (Zn) 3,09 mg
Vask (Cu) 1,59 mg
Mangaan (Mn) 3,41 mg
Seleen (Se) 4,9 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 1,3 mg
B1 0,34 mg
B2 0,15 mg
B3 1,12 mg
B4 39,2 mg
B5 0,57 mg
B6 0,54 mg
E 23,57 mg
A 1,0 μg
Folaat 98,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
9,0 μg
K 2,7 μg
Aminohapped[3]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 2,82 g
Arginiin 2,28 g
Aspartaamhape 1,83 g
Leutsiin 1,17 g
Seriin 0,93 g
Glütsiin 0,82 g
Valiin 0,75 g
Fenüülalaniin 0,71 g
Proliin 0,71 g
Alaniin 0,70 g
Isoleutsiin 0,62 g
Treoniin 0,60 g

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia">Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 474 - 475, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  2. The world's healthiest foods
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 11.01.2011. (inglise)
  4. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org. Kasutatud 09.01.2015. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]