Harilik kakaopuu

Allikas: Vikipeedia
Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Harilik kakaopuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kassinaerilaadsed Malvales
Sugukond: Haisupuulised Sterculiacea
Perekond: Kakaopuu Theobroma
Liik: Harilik kakaopuu
Sünonüümid
  • Theobroma cacao f. leiocarpum (Bernoulli) Ducke
  • Theobroma cacao f. pentagonum (Bernoulli) Cuatrec.
  • Theobroma leiocarpum Bernoulli
  • Theobroma pentagonum Bernoulli
  • Theobroma sativum (Aubl.) Lign. & Le Bey
  • Theobroma sphaerocarpum A. Chev.[1]

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Alamliigid ja sordid[muuda | muuda lähteteksti]

  • T. c. subsp. cacao
    • T. c. var. 'Criollo'
  • [T. c. subsp. sphaerocarpum
    • T. c. var. 'Forastero'
  • T. c. var. 'Trintario'.[2]

Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Kakaopuu õied
Kakaopuu koos viljaga

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[3][4]

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[3][4]

Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.[5]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[3]

Saadused[muuda | muuda lähteteksti]

Kakaopuu peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned – neist valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki, mis aitab väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[3]

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi[4][6]. Mari on viieks kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.

2012. aastal toodeti maailmas kokku viis miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.[7]

Maailma suurimad kakaotootjad 2012. aastal[7]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Elevandiluurannik Elevandiluurannik 1 650 000* 33,0
Indoneesia Indoneesia 936 300 18,7
Ghana Ghana 879 348 17,6
Nigeeria Nigeeria 383 000** 7,7
Kamerun Kamerun 256 000** 5,1
Brasiilia Brasiilia 253 211 5,1
Ecuador Ecuador 133 323 2,7
Mehhiko Mehhiko 83 000* 1,7
Dominikaani Vabariik Dominikaani Vabariik 72 225 1,4
Peruu Peruu 57 933 1,2
Maailm kokku 5 003 211 100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakaoallergiat.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr.[8]

Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[3]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502. aastal, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati vanilli, kajenni paprikat ja teisi pipraid ning kõrvitsaseemneid, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544. aastal.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[3]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753. aastal Linnaeus, kes andis talle ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064
  2. A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105–117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, Varrak, 2007
  4. 4,0 4,1 4,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". peatükis A. Raal. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (väljaanne 1 ). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. pp. 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7. 
  5. X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736
  6. H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0
  7. 7,0 7,1 [hhttp://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E ""Food and Agriculture Organization of the United Nations""] faostat3.fao.org. Kasutatud 22.01.2015. (inglise)
  8. J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]