Harilik mustikas

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib harilikust mustikast; perekonna kohta vaata artiklit Mustikas (perekond)

Harilik mustikas
Heidelbeeren406.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond: Kanarbikulised Ericaceae
Perekond: Mustikas Vaccinium
Liik: Harilik mustikas
Ladinakeelne nimetus
Vaccinium myrtillus
L.

Harilik mustikas ehk mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Harilikku mustikat kirjeldas esimesena teaduslikult Linnaeus. Mustika perekonnanimi tuleb ladinakeelsest sõnast vacca 'lehm' ja viitab sellele, et mustikalehed kõlbavad veistele süüa. Liiginimi tuleb sõnast myrtus 'mirt' ja viitab sellele, et harilik mustikas ja väike mirt näevad välja üsna sarnased.

Taime eestikeelne nimetus "mustikas" tuleb tema marjade värvist, samuti sellest, et küpsed marjad purunevad kergesti ning määrivad käsi ja nägu.

Omakorda kaktuseperekonna Myrtillocactus nimi tuleb sellest, et tema viljad meenutavad väliselt mustikaid.

Botaanilised tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õitsev mustikas

Mustikapuhmas on 15–40 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega. Levila põhjaosas, tundras on mustikas märksa madalam, kasvab vähem kui 10 cm kõrgeks. Mustikal on roomav risoom, mis annab ohtralt võsusid.

Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Lehed paiknevad varrel vahelduvalt. Lehed ja varred on soonega, nii et vihmavesi voolab neid sooni mööda otse juure peale. Mustikas on heitlehine: sügisel langevad lehed maha. Sageli muudavad mustikalehed enne langemist värvi, muutudes näiteks punaseks, aga mitte korraga ja mitte kõik. Samal taimel võib näha kõrvuti paiknemas nii rohelisi kui punakaid lehti ja hilissügiselgi võib mustikal näha täiesti rohelisi lehti.

Õied on rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad ja asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õiel on 5 õielehte, 10 tolmukat ja 1 emakas. Sigimik on alumine. Lehetupp ei jagune osadeks. Õis on allapoole kaldu ja see kaitseb tolmuterasid kuivamise eest. Ta õitseb mais-juunis. Mustikas on putuktolmleja; teda tolmeldavad peamiselt mesilased ja kimalased. Mustikas on hea meetaim.

Valminud mari

Marjad valmivad juulis-augustis. Nad on mustad, aga neid katab õhuke vahakiht, mis muudab nad tumesinisteks. Vahakiht eemaldub pesemisel kergesti. Mari on seest punane. Mustikamarjas on kuni 40 seemet, keskmiselt poole vähem.

Levik ja kasvukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laial maa-alal levinud harilik mustikas kasvab järgmistes piirkondades:[1]

Harilik mustikas on levinud üle Eesti ning kasvab niisketes metsades, metsa- ja rabaservadel, eelistades peamiselt happelist turvasmulda.

Maailmas kasvatatakse mustikaid ka istandustes, mille tarbeks on aretatud eriti suurte marjadega sorte, aga Eestis mustikaistandusi ei ole. Hilissuvel ja varasügisel ostavad paljud ettevõtjad elanikkonnalt mustikaid kokku. Mustikate korjamine metsast annab paljudele lisasissetulekut. Päevas korjab kogenud mustikakorjaja ligi kümme liitrit marju, ehkki see sõltub suuresti korjajast ja samuti metsast.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustikas Eestis
Küpsed mustikamarjad

Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Need sisaldavad suhkruid (5–7%), pektiine, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%) ning parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on väärtuslikke vitamiine: C-vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisaldavad parkaineid (kuni 20%), arbutiini (1,6%), glükosiidi mürtilliini (1%), glükosiidi neomürtilliini, flavonoide ja orgaanilisi happeid.

Marjadest valmistatakse toor- ja keedumoosi, kompotte, keediseid, džemme, mahla, veine jm. Marju säilitatakse ka kuivatatult või pudelis.

Mustikas leiduv värvaine on pH-indikaator. Kui kasvukohas pH väheneb, muutub värvaine punasest siniseks. Seda kasutatakse toiduvärvina, näiteks liha tembeldamiseks, sest ta on täiesti ohutu ja looduslik.

Kes on söönud suure hulga mustikaid, selle väljaheide on teist värvi: see muutub väga tumedaks, peaaegu mustaks.

Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitained[3]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Kalorsus 48,0 kcal
Vesi 87,1 g
Süsivesikud 11,5 g
Kiudained 2,8 g
Valgud 0,7 g
Lipiidid 0,5 g
Tuhk 0,2 g
Toiteelemendid[3]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaalium (K) 103,0 mg
Kaltsium (Ca) 15,0 mg
Fosfor (P) 9,0 mg
Magneesium (Mg) 7,0 mg
Mangaan (Mn) 3,3 mg
Naatrium (Na) 3,0 mg
Raud (Fe) 0,8 mg
Vask (Cu) 0,11 mg
Tsink (Zn) 0,1 mg
Jood (I) 1,2 μg
Kroom (Cr) 1,0 μg
Vitamiinid[3]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
C 44,0 mg
A 1,08 µg
β-karoteen 13 µg
B1 0,03 mg
B2 0,03 mg
B3 0,40 mg
B5 0,16 mg
B6 0,06 mg
E 1,9 mg
Folaadid 6,0 µg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Vaccinium myrtillus".. Germplasm Resources Information Network, Kasutatud 03.12.2010. (inglise)
  2. "Vaccinium myrtillus". www.fs.fed.us, Kasutatud 03.12.2010. (inglise)
  3. 3,0 3,1 3,2 "Bilberry, raw". www.foodcomp.dk, Kasutatud 17.01.2011. (inglise)