Teeleht
Ilme
Teeleht | |
---|---|
![]() | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
Sugukond |
Teelehelised Plantaginaceae |
Perekond |
Teeleht Plantago |
Teeleht (Plantago L.) on taimede perekond teeleheliste sugukonnast. Teelehe perekonda kuulub umbes 200 taimeliiki. Teeleht on levinud Ameerikas, Aasias, Austraalias, Uus-Meremaal, Aafrikas ja Euroopas.
Eesti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Plantago maritima – rand-teeleht (tavaline)
- Plantago lanceolata – süstlehine teeleht (tavaline)
- Plantago media – keskmine teeleht (tavaline)
- Plantago major – suur teeleht (sage)
- Plantago winteri – Winteri teeleht (paiguti)
- Plantago uliginosa – lodu-teeleht (harva)
- Plantago scabra – liiv-teeleht (haruldane tulnukas)
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Teelehel toituvad mitmete liblikaliste röövikud.
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Teeleht |
Inimesed on teelehte kasutanud toiduna eelajaloost saati. Laialehelisi sorte kasutatakse mõnikord salatites, kastmetes jne.[1] Noori lehti võib süüa toorelt ja vanemaid lehti tuleb keeta. Teelehe seemneid saab keeta nagu riisi.[2] Teelehel on antitoksiline, antimikroobne, põletikuvastane ja antihistamiinne toime,[3] mille tõttu on taime kasutatud eelajaloost saati taimse ravimina. Teelehest valmistatud teed kasutatakse ka köha ja bronhiidi korral.[4]
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Teeleht |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Müüt või tõde: teeleht aitab verejooksu peatada" ERR Novaator, 28. september 2023
Viiteloend
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Renton, Marlow; Biggane, Eric (2020). Foraging Pocket Guide (2020 ed.) (inglise). Wild Food UK. Lk 108–109. ISBN 978-1-9999222-2-1.
- ↑ Nyerges, Christopher (2016). Foraging Wild Edible Plants of North America: More than 150 Delicious Recipes Using Nature's Edibles (inglise). Rowman & Littlefield. Lk 142. ISBN 978-1-4930-1499-6.
- ↑ Samuelsen, Anne Berit (juuli 2000). "The traditional uses, chemical constituents and biological activities of Plantago major L. A review". Journal of Ethnopharmacology (inglise). 71 (1–2): 1–21. DOI:10.1016/S0378-8741(00)00212-9. PMC 7142308. PMID 10904143.
{{ajakirjaviide}}
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Angier, Bradford (1974). Field guide to edible wild plants. Internet Archive. [Harrisburg, Pa.] Stackpole Books. ISBN 978-0-8117-0616-2.