Hobumadar

Allikas: Vikipeedia
Hobumadar
Galium verum01.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond: Madaralised Rubiaceae
Perekond: Madar Galium
Liik: Hobumadar
Ladinakeelne nimetus
Galium verum
L.

Hobumadar (Galium verum) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Rahvapäraseid nimetusi: kollased maitsed, kõhurohi, liikmerohi, neitsipunad.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülejäänud Eestis esinevatest madara liikidest on hobumadar kergesti eristatav õite kollase värvuse järgi. Vars on 30–60 cm pikk, püstine, ümar, harunemata. Lehed kitsad, lineaalsed, tugevalt sissepoole rullunud servaga, peavarrel enamasti 8–12 kaupa. Õied kollased, tugeva magusa lõhnaga, koondunud suurtesse harunenud ebasarikatesse. Õitseb juunist septembrini [1].

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvab kuivadel liivastel ja lubjarikastel rohumaadel, sageli koos mägiristiku ja angerpistiga. Levinud Eestis paiguti, kuid Lääne- ja Põhja-Eestis on tavaline.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hobumadara juurtest saadakse tumepunast (Läti lipu värvi) värvainet lõnga või kangaste värvimiseks. Kuna hobumadara õied on hästi intensiivselt kollased, siis on nad võetud kasutusele ka riide värvimisel: nad annavad puhta kollase värvuse.

Hobumadar on ka ravimtaim. Tema head omadused tulenevad eelkõige tugevast põletikuvastasest toimest. Hobumadara tee aitab reuma, maksa- ja neerupõletike ning verehaiguste korral. Madaramahlast valmistatavat salvi kasutatakse haavandite ja ekseemi raviks. [2]

Hobumadar on ka hinnatud meetaim.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]