Ubaleht

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Ubaleht (perekond)

Ubaleht
MenyanthesTrifoliata.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Astrilaadsed Asterales
Sugukond Ubalehelised Menyanthaceae
Perekond Ubaleht Menyanthes
Liik Ubaleht
Ladinakeelne nimetus
Menyanthes trifoliata
L.

Ubaleht (Menyanthes trifoliata L.) on ubaleheliste sugukonda ubalehe perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. [1]

Tema rahvapärased nimetused on metsuba, kolmleht, jõeuba, raakelehed, seakapsas, tanuroos, ubahein, vesijuurik, vesiuba, vesiherned. [2]

Kasutatakse peamiselt seedimise soodustamiseks ja söögiisu suurendamiseks. [3]

Kasvukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Ubalehe levila on lai - kasvab kogu põhjapoolkera metsavööndis, lisaks Kesk-Aasia soodes, Väike-Aasias, Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on taim tavaline. Ubaleht kasvab madal- või siirdesoodes, järvede, jõgede ja kraavide kallastel. Levinud lodu- ja soometsas ning märgadel lamminiitudel. Sage kasvukoht on ka kinnikasvavate järvede õõtsik ja turbapinnas. [1]

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Ubalehe õisik

Ubalehe kõrgus on 15-30 cm. Maa-alune risoom on 1-1,5 cm läbimõõduga, harunenud ja kaetud soomusjate alalehtedega, tipuosas läheb risoom üle tõusvaks maapealseks varreks. Pikarootsulised lehed kasvavad välja otse risoomist ning kinnituvad varrele vahelduvalt. Koos rootsuga võib lehe pikkus olla kuni 30 cm. Leherootsud moodustavad alusel pika kileja tupe. Lehed on kolmetised karvadeta liitlehed, koosnevad elliptilistest või äraspidimunajatest tömbi või veidi teritunud tipuga lehekestest.

Menyanthes trifoliata

Õie läbimõõt on kuni 1,5 cm. Õied on viietised ja mõlemasugulised, väikeste kandelehtedega. Õiekroon on seest valge ning väljast roosa, sisemiselt küljelt tihedalt narmastunud ja karvane. Õied paiknevad lehtedeta varre tipul rohkeõielise kobarana. Ubalehe viljaks on ühepesaline oataoline kupar. Seemeid on vähe, need on suured ja elliptilised. Ubaleht on putuktolmleja ning õitseb maist või juunist juulini.

Paljuneb seemnetega ning risoomiharude abil vegetatiivselt. [1]

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Droog

Ubalehe droogiks on lehed (Menyanthidis folium). Täielikult välja arenenud lehti kogutakse õitsemise ajal koos lehevarrega (kuni 3 cm). Samast kohast kogutakse lehti alles 2-3 aasta pärast. Lehti kuivatatakse temperatuuril 40-50 °C. Keskmine päevane annus on 1,5-3 grammi droogi. [4]

Tee valmistamiseks võtta 1 supilusikatäis peenestatud droogi, valada üle 1 klaasi keeva veega ning jätta 15 minutiks tõmbama. Kurnata. Droogi tarvitamiseks söögiisu suurendamise ja seedetegevuse soodustamise eesmärgil piisab vaid ubaleheteega suu loputamisest lonkshaaval 3-4 korda päevas. Teed ei peaks magustama mee või suhkruga. Seedetegevuse veelgi tõhusamaks korrastamiseks juua 1/2 klaasi tõmmist 3 korda päevas 20-30 minutit enne sööki. Üleannustamisel võib põhjustada iiveldust ja oksendamist. [3]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Lehti kasutatakse mõruainedroogina, sest need sisaldavad mõruglükosiide (loganiin, sverosiid, foliamentiin) ja flavonoide (rutiin, hüperosiid, triboliin). [3] Lisaks veel väikeses koguses alkaloidi gentianiini ja tanniine. [4]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutamine ravimtaimena[muuda | muuda lähteteksti]

Ubalehte tarvitatakse meditsiinis teena seedehäirete korral, maksa ja sapiteede haiguste ning soolepõletike ja isutuse puhul. [1] Eesti rahvameditsiinis on taime kasutatud palavikku alandava ja higistama ajava vahendina. Ubalehte tuntakse ka uriinieritust suurendava, menstruatsiooni ja seedimist soodustava ning põletikuvastase toimega ravimtaimena. Rootsi rahvameditsiinis kasutatakse ubalehte neeruvaagnapõletiku korral. Homoöpaatias kasutatakse väikeses koguses ubalehte närvivalu leevendamiseks. [4]

Veterinaarias kasutatakse veiste punakusesuse ja lammaste maksahaiguste ravimisel. [1]

Muud kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Ubaleht sobib seisva veega niiskete alade haljastamiseks, sest on õitsemise ajal väga dekoratiivne. [1] Mõru maitse tõttu on taime kasutatud humala asemel õlle valmistamisel. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Ubaleht". Kasutatud 23.04.2018.
  2. J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste. (1973). Eesti NSV ravimtaimed. Tallinn: Valgus. Lk 249. 
  3. 3,0 3,1 3,2 Ain Raal. (2013). 101 Eesti ravimtaime. Tallinn: Varrak. Lk 131. 
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Ain Raal. (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.