Koera-pöörirohi

Allikas: Vikipeedia
Koera-pöörirohi
Hyoscyamus niger Sturm10015.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Maavitsalaadsed Solanales
Sugukond: Maavitsalised Solanaceae
Perekond: Pöörirohi Hyoscyamus
Liik: Koera-pöörirohi
Ladinakeelne nimetus
Hyoscyamus niger
Linné

Koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) on maavitsaliste sugukonda pöörirohu perekonda kuuluv taimeliik, mis on ühe- või kaheaastane 20–100 cm kõrgune ebameeldiva lõhnaga rohttaim. Tuntud ka nimede hullukoeraputk, maruhain, hambahain ja pinipussuhain all. [1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Juur

Juur on lihakas, harunenud ja põikivaoline ning tugeva jämeda juurekaelaga. [2]

Vars on püstine, natuke kandiline, jäme ja ühtlaselt kaetud lihtkarvade ning kleepuvate näärmekarvadega. [1] [2]

Lehed on hallikasrohelised, piklikmunajad, sulgjalt lõhestunud, lihakad, jämedalt hambulise servaga ja kleepuvad. Juurmised lehed asetsevad kodarikuna. Esimesel aastal kasvab taimele ainult juurmine leherosett ja need lehed on rootsulised. [3] [1] [4] [2]

Õis
Õisik

Õied on kahesugulised, kaheli õiekattega, mille tupp ja kroon on liitlehised. Tupp on kellukjas, viie teravatipulise kolmnurkse hõlmaga, mis säilib ka valminud viljal. Viis kroonlehte asetsevad kellukjalt ja on värvuselt määrdunud kollased, violetselt kirjud, võrdlemisi suured, lühiraolised ja välispind on karvane. Õied võivad asetsevad kuni 60 cm pikkuse ühekülgse tipmise õisikuna. Õitseb juunist septembrini. [4] [2] [1] Viljaks on enam-vähem munajas või kannukujuline, umbes 1,5 cm pikkune kupar, mille kaas seemnete valmimisel avaneb. Kupras on kuni 500 hallikaspruuni lamedat neerjat krobelise pinnaga seemet. [1] [2]

Seemned

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikult levinud Euroopas, Lääne- ja Põhja-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Kultuurtaimena kasvatatakse Ida-Aasias ja Austraalias. Prahipaikade ja jäätmaade tüüptaim, levinud ka aedades ja elamute ümbruses ning teeservadel umbrohuna. Üldiselt on kasvukohad ebapüsivad. [1] [3] [4]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Koera-pöörirohi paljuneb seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt ja ebaühtlaselt, nende idanemist soodustab külmumine. [2]

Droog[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse esimese aasta juurmisi lehti (juulis, augustis) või teise aasta varrelehti (juunis), mida kogutakse õitsemise alguses kuiva ilmaga. Droogina kasutatakse ka seemneid (Hyscyani semen). Seemneid kogutakse valminult, need vabastatakse viljakestast ja kuivatatakse −1 kuni 40 kraadi juures. Kogumiseks on soovitatav panna kätte kindad või käsi kohe pärast tööd pesta. Droogil säilib lehtede loomulik roheline värvus. Niiskust ei tohi droog sisaldada üle 14%, mustaks või pruuniks muutnud lehti tohib olla kogu mahust 3%, muid taimeosi kuni 5%. [1] [3] [4]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Lehed sisaldavad 0,05–0,1% tropaanalkaloide (L-hüostsüamiin, L-skopolamiin, apohüostsiin, apoatropiin). Seemned sisaldavad enam-vähem samas koguses kahte esimest nimetatust. Võrreldes teiste tropaanalkaloide sisaldavate taimedega nagu belladonna, ogaõun, skopoolia, sisaldab koera-pöörirohi alkaloide kõige vähem. [3] [4] [1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toimib nõrgalt rahustava vahendina parkinsonismi korral ja valuvaigistina. Päevane annus on kuni 3 g droogi, mis vastab 1,5–2,0 mg alkaloididele. Välispidiselt tarvitatakse õliekstraktina närvi- ja reumavalu puhul. Droogist valmistati varem astmasigareid. [4] [3] Keskajal kasutati tuimestava vahendina kirurgias. Mürgistusnähtudeks on naha punetus, silmapupillide laienemine, janu tekkimine, peapööritus ja oksendamine, seejärel võivad tekkida krambid ja märatsemishood, imelikud kujutluspildid. Mürgistuse puhul pöörduda arsti poole ning anda kannatanule veega segatud sütt, mis adsorbeerib imendumata alkaloide. [2]

Rahvameditsiinis kasutati seemneid hambavalu korral hamba peale panekuks, kuid ka reuma, podagra ja teiste valude puhul, rahustava ja uimastava vahendina, parkinsonismi korral. Lehti on kasutatud villa värvimiseks, mille aurutatud mahlast saadakse hõbevalget värvainet. Kogu taim on väga mürgine. [2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Tammeorg, J., Kook, O., Vilbaste, G. Eesti NSV Ravimtaimed Tallinn: Valgus,4 trükk,1975
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Koera-pöörirohi, vaadatud 7. mail 2017
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Ain Raal. "Farmakognoosia", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Ain Raal, „Maailma Taimede entsüklopeedia", Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]