Ohtene sõnajalg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ohtene sõnajalg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Sõnajalgtaimed Pteridophyta
Klass Keerdlehikud Pteridopsida
Selts Polypodiales
Sugukond Sõnajalalised Dryopteridaceae
Perekond Sõnajalg Dryopteris
Liik Ohtene sõnajalg
Binaarne nimetus
Dryopteris carthusiana

Ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana L.) on sõnajalaliste sugukonda sõnajala perekonda kuuluv taimeliik.[1]

Ohtese sõnajala teised nimed on kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg.[1] Oma nime sai tänu tema iseloomulikule määramistunnusele: lehe serval asuva hamba tipul on ogaterav ohe.[2]

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmeaastane taim kõrgusega 30 kuni 80 cm. [3]

Dryopteris carthusiana Moore21

Eoslad[muuda | muuda lähteteksti]

Eoslad paiknevad kahe reana eoskuhjades ülemistel lehekestel. Eoskuhjad on kaetud väike looriga. Ohtese sõnajala eosed on pruunid, neerukujulised, peenikeste nõelakujuliste paksenditega. Eoseid moodustab juulis-augustis.[1]

Leht[muuda | muuda lähteteksti]

Lehed on kahelisulgjad, helerohelised, jäigad ja püstised ning paiknevad tihedate kimpudena. Lehekesed on munakujulised kuni pikliksüstjad.[3] Lehekeste alumine paar on vastamisi asetsev ja võrreldes teistega natuke rohkem eemaldunud, teised vahelduvalt. Lehekeste servad on ogateravate hammastega. Leheroots on pikk (umbes laba pikkune) ja peenike, mis on roheka või kollaka värvusega. Leherootsu ülemine osa on sügavalt rennikujuline ja seal on vähe sõkalsoomuseid, alumisel osal on aga rohked ühtlaselt värvunud kahvatupruunide sõkalsoomused.[1]

Vars[muuda | muuda lähteteksti]

Varreks on risoom.[3] Risoom on lühike, paikneb mullas horisontaalselt või poolviltu. Risoomi nooremad osad on kaetud sõkalsoomustega, vanemad osad on aga üsna tihedalt kaetud vanade lehtede tüügastega.[1]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna risoom on päris lühike, paljuneb peamiselt eoste abil. Eostest areneb kahesuguline eelleht. Eellehe alumisel küljel arenevad emas- ja isassuguorganid, millest hiljem valmivad sugurakud. Uus taim areneb viljastunud munarakust.[1]

Keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Taim sisaldab fenoolseid ühendeid ja antotsüaane. Lehtedest on leitud eeterlikku õli.[4]

Ohtese sõnajala levikuala Eestis

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvab võsastikes ja poolniisketes metsades. On levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Kesk-Aasia mäestikes ja Põhja-Ameerika idaosas. Sageli leidub Eestis.[1]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutamine meditsiinis[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimtaimena ekstrakti valmistamiseks kasutatakse ohtese sõnajala risoomi.[5] See saab aidata pael- ja laiusside vastu. Risoomis sisalduvad toimeained on samad kui maarja-sõnajalal, aga arvatakse, et ohtese sõnajala risoomis on neid palju rohkem. Ravimi annustamisel on vaja olla ettevaatlik ja täpne, kuna on võimalik saada mürgistuse. Halvematel juhtudel võib mürgistus lõppeda naha ja limaskestade siniseksvärvumise, teadvusetuse, õhupuuduse ning surmaga. Kergematel juhtudel esineb peavalu, oksendamine ja kõhulahtisus.[1]

Muu kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Kasvatatakse ilutaimena.[5]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Tartu Ülikooli LO. "Ohtene sõnajalg". 2008. Vaadatud 25.04.2018.
  2. Tartu Ülikooli LO. "Dryopteris carthusiana". Vaadatud 25.04.2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 Sõukand, Renata ja Kalle, Raivo. "Ohtene sõnajalg Dryopteris carthusiana". 2008. Vaadatud 25.04.2018.
  4. П. Д. Соколов (1994). Растительные ресурсы России и сопредельных государств. Санкт-Петербург: Наука. Ленинградское отделение. 
  5. 5,0 5,1 Ain Raal (2010). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.