Põldmagun

Allikas: Vikipeedia
Põldmagun

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Magunalised Papaveraceae
Perekond Magun Papaver
Liik Põldmagun
Binaarne nimetus
Papaver dubium
L.

Põldmagun (Papaver dubium) on magunaliste sugukonda maguna perekonda kuuluv rohttaim.

Levila ja kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Põldmagun Keilas raudtee ümbruses.

Areaali põhiosa on Vahemere ümbruses, kuid esineb ka Skandinaavias, ka Kesk-, Lääne- ja Väike-Aasias. Tulnukana kogu Euroopas. Eestis tavaline. Sagedam Lääne- ja Loode-Eestis, saartel.[1]

Kasvab umbrohuna põldudel, tulnukana jäätmaadel ja prahipaikadel. Eelistab liivakaid muldi, kasvab ka kaljudel ja hõredates metsades. Valgusnõudlik, kuivataluv.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Lühiealine ühekojaline 10–70 cm kõrgune harunenud või vahel harunemata rohttaim. Kogu taim sisaldab mürgist piimmahla.[1]

Püstisel, väheharunenud, 20–60 cm kõrgusel, pikkade valkjate veidi karedate karvadega varrel on sulgjagused süstjate lehekestega lihtlehed.[1]

Õisi on taimel 2–14. Õie läbimõõt on 4,5–5 cm. Kroonlehed võivad olla kuni 2 cm pikad, helepunased või roosad, harvem valged. Tolmukaniidid on violetjad. Õieraod on lidus, õiepungad aga eemalehoiduvate karvadega.[1] Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.

Viljaks on äraspidimunajas kupar, mis on alusel sujuvalt ahenev, suhteliselt peenike ja karvadeta.[1] Seemned on 5–6 mm pikad, valmivad juuli lõpust augustini.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]