Põldmagun

Põldmagun
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Tulikalaadsed Ranunculales;
Sugukond	Magunalised Papaveraceae;
Perekond	Magun Papaver;
Liik	Põldmagun;
Binaarne nimetus
	Papaver dubium; L.

Põldmagun (Papaver dubium) on magunaliste sugukonda maguna perekonda kuuluv rohttaim.

Levila ja kasvukoht

Areaali põhiosa on Vahemere ümbruses, kuid esineb ka Skandinaavias, ka Kesk-, Lääne- ja Väike-Aasias. Tulnukana kogu Euroopas. Eestis tavaline. Sagedam Lääne- ja Loode-Eestis, saartel.^[1]

Kasvab umbrohuna põldudel, tulnukana jäätmaadel ja prahipaikadel. Eelistab liivakaid muldi, kasvab ka kaljudel ja hõredates metsades. Valgusnõudlik, kuivataluv.^[1]

Kirjeldus

Lühiealine ühekojaline 10–70 cm kõrgune harunenud või vahel harunemata rohttaim. Kogu taim sisaldab mürgist piimmahla.^[1]

Püstisel, väheharunenud, 20–60 cm kõrgusel, pikkade valkjate veidi karedate karvadega varrel on sulgjagused süstjate lehekestega lihtlehed.^[1]

Õisi on taimel 2–14. Õie läbimõõt on 4,5–5 cm. Kroonlehed võivad olla kuni 2 cm pikad, helepunased või roosad, harvem valged. Tolmukaniidid on violetjad. Õieraod on lidus, õiepungad aga eemalehoiduvate karvadega.^[1] Õitseb juunis ja juulis. Putuktolmleja.

Viljaks on äraspidimunajas kupar, mis on alusel sujuvalt ahenev, suhteliselt peenike ja karvadeta.^[1] Seemned on 5–6 mm pikad, valmivad juuli lõpust augustini.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Liigikirjeldus

Välislingid

Põldmagun andmebaasis eElurikkus

[bio-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Liigikirjeldus

[1]