Harilik kukeseen

Harilik kukeseen
	; Harilik kukeseen Cantharellus cibarius
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi;
Hõimkond	Kandseened Basidiomycota;
Klass	Agaricomycetes;
Selts	Kukeseenelaadsed Cantharellales;
Sugukond	Kukeseenelised Cantharellaceae;
Perekond	Kukeseen Cantharellus;
Liik	Harilik kukeseen;
Binaarne nimetus
	Cantharellus cibarius; Fr. 1821

Harilik kukeseen ehk kantarell (Cantharellus cibarius) on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik.^[viide?]

Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821.^[viide?]

Levila ja kasvukoht

Seen kasvab Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, näiteks Mehhikos, Aasias, näiteks Himaalajas, ja Aafrikas, näiteks Sambias.^[viide?]

Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Ta kasvab niiskes samblas, keset rohtu või varisenud lehti.^[viide?]

Kirjeldus

Oma iseloomuliku kuju, värvi, lõhna ja maitse tõttu on seda teistest seeneliikidest võrdlemisi kerge eristada. Kukeseene lähimad sugulased meie metsades on kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen.^[viide?]

Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranžini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud, neil pole selget üleminekukohta. Kübara läbimõõt on 2–12 cm. See on sageli lainelise servaga või täiesti ebakorrapärase kujuga. Kübar on pealt sile ja matt. Jalg on kübaraga kokku kasvanud, sellega sama värvi või pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1–3 cm paks ja 4–7 cm pikk. Eosed on erekollased, ellipsoidsed, mõõtmetega 8,5×5 μm.^[viide?]

Toores seen on kibeda maitse ja erilise lõhnaga, mis teeb sellest väga ussikindla seene: ussitanud kukeseeni kohtab üliharva. Oletatavasti sisaldub kukeseenes tugeva toimega putukamürki, mis on inimesele ohutu.^[viide?]

Kukeseeni võib leida juuni lõpust kuni sügise esimeste tugevate öökülmadeni. Seened kasvavad sageli hulgakaupa koos ja võivad moodustada seeneringe. Äikesevihmad mõjuvad seente ilmumisele ja kasvule eriti soodsalt.^[viide?]

Kukeseene moodi näeb välja Eestiski kasvav mittesöödav seen kuld-kukeseenik (kuigi kuulub hoopis puravikulaadsete seltsi). Neid eristavad kõigepealt värvus: kukeseen on kollakam, kuld-kukeseenik erkoranž, ja kuju: kukeseen on ebakorrapärase, kuld-kukeseenik korrapärase ümmarguse kübaraga. Kuld-kukeseenik on pisut väiksem ja peenema jalaga.^[viide?]

Toitainete sisaldus

Kukeseen sisaldab vett (91–93% kaalust), valke (2,5%; seeduvad inimeses 70–80% ulatuses), süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi (paar protsenti), rasvu (0,4%), kiudaineid, beetakaroteeni, D- ja B-vitamiini (peamiselt B₁, B₃). Energiasisaldus 100 g kukeseentes on 30 kcal.^[viide?]

Välislingid