Suur teeleht

Allikas: Vikipeedia
Suur teeleht
Suur teeleht
Suur teeleht
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond: Teelehelised Plantaginaceae
Perekond: Teeleht Plantago
Liik: Suur teeleht
Ladinakeelne nimetus
Plantago major
L.

Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast teelehe perekonnast.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur teeleht on pärismaine peaaegu kõikjal Euroopa ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Inimene on ta endaga kandnud ka teistele mandritele. Eestis on ta inimasustuse läheduses sage.

Teeleht kasvab teeradadel ja aedades, ka mererannikul ja niitudel. Ta on üks väheseid taimi, mis talub hästi tallamist. Taim eelistab kuivi ja valgusrikkaid kasvukohti.

Teeleht on levinud umbrohi murus, kus ta kohaneb hästi niitmisega ja moodustab väikesed lehed maapinna lähedusse, lämmatades teised taimed.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. Lehed on tumerohelised, munakujulised, siledad. Maapealne vars puudub, lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu.

Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. Õievars on 10–40 cm pikk, püstine. Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. Õied on väikesed ja peaaegu raotud. Taim on tuultolmleja.

Vili on kupar. Kupras on 8–16 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. Üks taim võib anda kuni 60 000 seemet. Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene.[1]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teeleht on levinud rahvameditsiinis. Tema lehti tarvitatakse verejooksu sulgeva ja verd puhastava vahendina. Purustatud lehti pannakse värskele haavale.

Teelehte kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Kuivatatud lehtedest teed on kasutatud röga lahtistava vahendina.

Meditsiinis kasutatakse seemnetest tehtud keedist mao- ja soole haavandite raviks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Enn Lauringson, Toivo Niiberg. "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat 2007, ISBN 9789985643389

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]