Harilik kukerpuu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kukerpuu (perekond)

Harilik kukerpuu
Sort Atropurpurea
Sort Atropurpurea
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond: Kukerpuulised Berberidaceae
Perekond: Kukerpuu Berberis
Liik: Harilik kukerpuu
Ladinakeelne nimetus
Berberis vulgaris
L.

Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) on kukerpuuliste sugukonda kukerpuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsaliik.

Rahvapärased nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Barbariis, kukerkuusk, paburitski, paaberits.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim 1–3 meetrit, harvemal juhul 5m kõrge. Lehed äraspidimunajad, tipul teritunud, 1,5–3 cm laiad, peensaagja servaga, peenikeste nõeljate hammastega. Lehekimbu alusel lihtne või kolmehambuline astel. Õisik kobarjas, koosneb 15–25 õiest. Viljaks piklik, ruljas, punane, söödav mari.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas. Kasvukohana eelistab metsaservi, võsastikke, loodusid.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliselt kasvatatakse kollaste õietega ning dekoratiivsete punaste marjadega kukerpuupõõsaid ilutaimedena. Taime viljad on söödavad, kuid erakordselt hapu maitsega. Marjasaagi saamiseks sobiksid kõige paremini:

Marjade essentsist valmistatakse muu hulgas maiustusi, kõige tuntumad neist on vast "Barbarissi" nimelised kompvekid. Kesk-Aasias ja Iraanis tuntakse kuivatatud kukerpuumarju Zereshk ehk sereshki nime all, need on levinud lisandiks kohalikus köögis.

Harilikku kukerpuud kasutatakse ka ravimtaimena.