Aed-mädarõigas
| Aed-mädarõigas | |
|---|---|
 Aed-mädarõika puhmik | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond |
Mädarõigas Armoracia |
| Liik |
Aed-mädarõigas |
| Binaarne nimetus | |
|
Armoracia rustiana Gaertn. | |
| Sünonüümid | |
| |
Aed-mädarõigas (Armoracia rustiana) on ristõieliste sugukonna mädarõika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Vars on 50–150 cm kõrgune, paljas, püstine ja harunev. Moodustab laia tugeva lehekodariku. Juurmised lehed suured, terveservalised, alumised varrelehed sulglõhised. Lehed on kergelt lainelised ning võivad kasvada meetrikõrguseks. Nelja kroonlehega valged õied asetsevad kohevates pööristes, mis kinnituvad 1,5 meetri kõrgusele õisikuvarrele. Pealt pruunikas ja seest valge juur on jäme ja lihav.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Pärineb Ida- ja Lõuna-Euroopast. Kultiveeritakse laialdaselt kogu maailmas. Aed-mädarõika looduslik vorm kasvab Venemaa idaosas ja Ukraina steppides.
Kasvukoht[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis vana kultuurtaim. Kasvab metsistunult raudteede ääres, maanteede ümbruses, mahajäetud aedades ja jäätmaadel.
Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Aed-mädarõigas on vähenõudlik kultuur. Paljundatakse juurpistikutega.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis mädarõigas
Aed-mädarõika terava ja vürtsika maitsega juurt kasutatakse maitseainena ning rahvameditsiinis. Lehti kasutatakse kulinaarias hapendamisel.