2018. aasta taliolümpiamängud
2018. aasta taliolümpiamängud olid XXIII taliolümpiamängud, mis toimusid 9.–25. veebruaril 2018 Lõuna-Koreas Pyeongchangis.
See oli teine kord pärast 1988. aasta Souli suveolümpiamänge, kui Lõuna-Korea olümpiamänge korraldas. 1972. aasta Sapporo ja 1998. aasta Nagano mängude järel olid need kolmandad Aasias toimunud taliolümpiamängud.
Kokku toimus viieteistkümnel spordialal 102 võistlusala. Esimest korda oli kavas meeste ja naiste lumelauasõidu big air hüppevõistlused, meeste ja naiste kiiruisutamise ühisstardid, jääkeegli segapaaride võistlus ning mäesuusatamise võistkonnavõistlus.
2018. aasta taliolümpiamängudest võttis osa rekordilised 2922 sportlast 92 riigist. Esimest korda osalesid Ecuador, Eritrea, Kosovo, Malaisia, Nigeeria ja Singapur. Venemaa sportlased osalesid ulatusliku dopinguskandaali tõttu neil mängudel vähendatud koondisega olümpialipu all. Naiste jäähokis võistles Lõuna- ja Põhja-Korea sportlastest koosnenud Korea ühendvõistkond.
Mängude ava- ja lõputseremoonia toimusid Pyeongchangi Olümpiastaadionil. 109 miljonit USA dollarit maksma läinud staadionit kasutati pärast veel ainult paraolümpial, misjärel see lammutati. Mängud avas ametlikult Lõuna-Korea president Moon Jae-in. Olümpiatule süütas staadionil iluuisutaja, 2010. aasta olümpiavõitja Kim Yuna. Olümpiavande andis sportlaste nimel kiiruisutaja Mo Tae-bum.
Olümpiatuli süüdati 24. oktoobril 2017 Kreekas Olümpias. 1. novembril jõudis olümpiatuli Lõuna-Koreasse.
Võistlused toimusid peamiselt kahes Pyeongchangi maakonnas asuvas võistluskeskuseks: Alpensia spordipargis ja Gangneungi olümpiapargis. Lisaks neile kahele võistluskeskusele toimusid olümpiavõistlused veel Bogwangi suusapargis (vigursuusatamine ja lumelauasõit), Jeongseoni mäesuusakeskuses (mäesuusatamine) ning Kwandongi jäähokikeskuses (naiste jäähoki).
2018. aasta taliolümpiamängude deviis oli "Kirg. Ühendatud" (korea keeles 하나된 열정, Hanadoen Yeoljeong).
2018. aasta taliolümpiamängudel osales oma kaheksandatel taliolümpiamängudel 45-aastane Jaapani suusahüppaja Noriaki Kasai, kes möödus selles arvestuses vene kelgutajast Albert Demtšenkost.
Kandideerinud linnad[muuda | muuda lähteteksti]
Pyeongchang valiti 2018. aasta taliolümpiamängude korraldajaks Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) istungil 2011. aasta juulis Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis Saksamaa linna Müncheni ja Prantsusmaa linna Annecy ees.[1]
| Hääletustulemused | ||
|---|---|---|
| Linn | Riik | Hääled |
| Pyeongchang |  Lõuna-Korea
|
63 |
| München |  Saksamaa
|
25 |
| Annecy |  Prantsusmaa
|
7 |
Spordialad ja ajakava[muuda | muuda lähteteksti]
Olümpia ava- ja lõputseremoonia peeti Alpensias Pyeongchangi Olümpiastaadionil. Alpensias võisteldi põhja suusaaladel, laskesuusatamises, kelgutamises, bobisõidus ja skeletonis, samuti peeti seal lumelaua big air ning mäesuusatamise slaalom ja suurslaalom. Bogwangis peeti ülejäänud lumelaua alad ja vigursuusatamisevõistlused. Jeongseonis toimusid Alpi kahevõistlus, kiirlaskumine ja ülisuurslaalom. Naaberlinnas Gangneungis Gangneungi olümpiapargis võisteldi jääkeeglis, kiiruisutamises ja iluuisutamises, samuti peeti seal meeste jäähokiturniir. Naiste jäähokiturniir peeti Kwandongi hokikeskuses Gangneungis.
| Ava- ja lõputseremoonia | Eelvõistlus | ? | Finaal | D | Demonstratsioonesinemine |
| 2018. aasta taliolümpiamängud ajakava[2] | |||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| N | R | L | P | E | T | K | N | R | L | P | E | T | K | N | R | L | P | Kokku | |
| Alad/veebruar | 8. | 9. | 10. | 11. | 12. | 13. | 14. | 15. | 16. | 17. | 18. | 19. | 20. | 21. | 22. | 23. | 24. | 25. | |
 Avamine/lõpetamine
|
AT | LT | |||||||||||||||||
 Bobisõit
|
1 | 1 | 1 | 3 | |||||||||||||||
 Iluuisutamine
|
1 | 1 | 1 | 1 | 1 | D | 5 | ||||||||||||
 Jäähoki
|
1 | 1 | 2 | ||||||||||||||||
 Jääkeegel
|
1 | 1 | 1 | 3 | |||||||||||||||
 Põhja kahevõistlus
|
1 | 1 | 1 | 3 | |||||||||||||||
 Kelgutamine
|
1 | 1 | 1 | 1 | 4 | ||||||||||||||
 Kiiruisutamine
|
1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 2 | 14 | ||||||
 Laskesuusatamine
|
1 | 1 | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 11 | |||||||||
 Lumelauasõit
|
1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 3 | 10 | ||||||||||
 Lühirajauisutamine
|
1 | 1 | 2 | 1 | 3 | 8 | |||||||||||||
 Murdmaasuusatamine
|
1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 12 | ||||||||
 Mäesuusatamine
|
1 | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 11 | ||||||||||
 Skeleton
|
1 | 1 | 2 | ||||||||||||||||
 Suusahüpped
|
1 | 1 | 1 | 1 | 4 | ||||||||||||||
 Vigursuusatamine
|
1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | 10 | |||||||||
| Medalialad | 5 | 6 | 7 | 8 | 4 | 9 | 7 | 9 | 6 | 3 | 5 | 7 | 10 | 4 | 8 | 4 | 102 | ||
| N | R | L | P | E | T | K | N | R | L | P | E | T | K | N | R | L | P | ||
| Veebruar | 8. | 9. | 10. | 11. | 12. | 13. | 14. | 15. | 16. | 17. | 18. | 19. | 20. | 21. | 22. | 23. | 24. | 25. | |
Osalenud riigid[muuda | muuda lähteteksti]
Neil taliolümpiamängudel osales rekordiliselt 92 riiki. Kuus riiki – Ecuador, Eritrea, Kosovo, Malaisia, Nigeeria ja Singapur – osalesid taliolümpiamängudel esmakordselt.
5. detsembril 2017 teatas ROK, et Venemaa Olümpiakomitee liikmesus on dopinguskandaali tõttu peatatud ning Venemaa sportlased ei saa oma riigi lipu all osaleda.[3]
Eesti sportlased[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti 2018. aasta taliolümpiamängudel
Pikemalt artiklis Eestit esindas olümpiamängudel 22 sportlast. Neist võistles 20, sest Anette Veerpalu haigestus ning rajale ei läinud. Samuti ei startinud Johan Talihärm.
Medalid[muuda | muuda lähteteksti]
2018. aasta taliolümpiamängude medalid kujundas Lõuna-Korea disainer Lee Suk-woo. Medalite pind on inspireeritud Lõuna-Korea traditsioonilisest maja hanok 'i puitkatusest.[4]
Kuldmedal kaalub 586 grammi, koosneb 99% ulatuses puhtast hõbedast ja pinnatud kuue grammi kullaga. Hõbemedal kaalub 580 grammi ja see koosneb 99,9% ulatuses puhtast hõbedast. Pronksmedal kaalub 493 grammi ning see koosneb 90% ulatuses vasest ja 10% ulatuses tsingist. Kõikide medalite läbimõõt on 92,5 millimeetrit.
Medalite servas on 600 aasta vanuses korea kirjas kiri "Pyeongchangi talolümpia". Medalite peal on valmistatud õrnast materjalist valmistatud gabsa kangast, mida kasutatakse traditsioonilises hanbok 'i riietuses.[4]
Medalitabel[muuda | muuda lähteteksti]
2018. aasta taliolümpiamängudel võitsid medali rekordiliselt 30 riigi sportlased. Edukaim riik oli Norra, kelle sportlased võitsid rekordiliselt 39 medalit, nendest 14 kuldsed. Enne seda oli ühtedel taliolümpiamängudel enim medaleid võitnud USA (2010. aastal 37 medalit). Medalitabelis järgnes 31 medaliga Saksamaa, kelle sportlased võitsid samuti 14 kulda, 29 medaliga Kanada (sh 11 kulda), 23 medaliga USA (sh 9 kulda) ja 20 medaliga Holland (sh 8 kulda). Ajaloo esimese olümpiakulla taliolümpiamängudel tõi Ungarile lühirajauisutamise teatemeeskond.
| Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. |  Norra (NOR) |
14 | 14 | 11 | 39 |
| 2. | Saksamaa (GER) |
14 | 10 | 7 | 31 |
| 3. |  Kanada (CAN) |
11 | 8 | 10 | 29 |
| 4. |  Ameerika Ühendriigid (USA) |
9 | 8 | 6 | 23 |
| 5. |  Holland (NED) |
8 | 6 | 6 | 20 |
| 6. |  Rootsi (SWE) |
7 | 6 | 1 | 14 |
| 7. | Lõuna-Korea (KOR) |
5 | 8 | 4 | 17 |
| 8. |  Šveits (SUI) |
5 | 6 | 4 | 15 |
| 9. | Prantsusmaa (FRA) |
5 | 4 | 6 | 15 |
| 10. |  Austria (AUT) |
5 | 3 | 6 | 14 |
| 11. |  Jaapan (JAP) |
4 | 5 | 4 | 13 |
| 12. |  Itaalia (ITA) |
3 | 2 | 5 | 10 |
| 13. |  OAR |
2 | 6 | 9 | 17 |
| 14. |  Tšehhi (CZE) |
2 | 2 | 3 | 7 |
| 15. |  Valgevene (BLR) |
2 | 1 | 0 | 3 |
| 16. |  Hiina (CHN) |
1 | 6 | 2 | 9 |
| 17. |  Slovakkia (SVK) |
1 | 2 | 0 | 3 |
| 18. |  Soome (FIN) |
1 | 1 | 4 | 6 |
| 19. |  Suurbritannia (GBR) |
1 | 0 | 4 | 5 |
| 20. |  Poola (CZE) |
1 | 0 | 1 | 2 |
| 21. |  Ukraina (UKR) |
1 | 0 | 0 | 1 |
 Ungari (HUN) |
1 | 0 | 0 | 1 | |
| 23. |  Austraalia (AUS) |
0 | 2 | 1 | 3 |
| 24. |  Sloveenia (SLO) |
0 | 1 | 1 | 2 |
| 25. |  Belgia (BEL) |
0 | 1 | 0 | 1 |
| 26. |  Hispaania (ESP) |
0 | 0 | 2 | 2 |
 Uus-Meremaa (NZL) |
0 | 0 | 2 | 2 | |
| 28. |  Kasahstan (KAZ) |
0 | 0 | 1 | 1 |
 Liechtenstein (LIE) |
0 | 0 | 1 | 1 | |
 Läti (LAT) |
0 | 0 | 1 | 1 | |
| Kokku | 103 | 102 | 102 | 307 | |
Edukamad sportlased[muuda | muuda lähteteksti]
Norra murdmaasuusataja Marit Bjørgen võitis neil mängudel viis medalit (2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi) ning tõusis 15 medaliga taliolümpiamängude ajaloo edukamaks sportlaseks. Kolm kuldmedalit võitsid neil mängudel Norra murdmaasuusataja Johannes Høsflot Klæbo ja Prantsuse laskesuusataja Martin Fourcade.
Tšehhitar Ester Ledecká tuli esimese naissportlasena ühtedel taliolümpiamängudel olümpiavõitjaks kahel spordialal (lumelauasõidus ja mäesuusatamises).
Hollandlanna Ireen Wüst võitis esimese naissportlasena taliolümpiamängudel üheksanda individuaalse kuldmedali.
Maskotid[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
2018. aasta taliolümpiamängude maskotid olid valge tiiger Soohorang ja kaeluskaru Bandabi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "2018. aasta taliolümpiamängud toimuvad Pyeongchangis". ERR Sport. 06.07.2011. Vaadatud 04.12.2017.
- ↑ "Schedule" (inglise). pyeongchang2018.com. Vaadatud 22.02.2018.
- ↑ https://www.olympic.org/news/ioc-suspends-russian-noc-and-creates-a-path-for-clean-individual-athletes-to-compete-in-pyeongchang-2018-under-the-olympic-flag
- ↑ 4,0 4,1 Medals. pyeongchang2018.com. Vaadatud 26.8.2018
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 2018. aasta taliolümpiamängud |
<
2014 Sotši Pyeongchang 2018 2022 Peking>