Jääkeegel

Allikas: Vikipeedia
Kivi mängupanek
Jääkeegli kivid "märklaual"
Martin Sesaker at the 2012 Youth Winter Olympics.jpg

Jääkeegel ehk curling on jääl mängitav petankisarnane spordiala. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi.

Reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nelja rajaga jääkeegli hall

Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.

Varustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jääkeegli kodumaaks arvatakse olevat Šotimaa, sest sealt on tänapäevani säilinud 16. sajandist pärit keeglikivid. Ka 16. sajandil elanud hollandlane Pieter Brueghel vanem on kujutanud talupoegi kurlingut mängimas. Esimene jääkeegliklubi asutati 1838. aastal Edinburgh'is. Enne 1842. aastat kandis klubi nimetust Grand Caledonian Curling Club, seejärel Royal Caledonian Curling Club.

Šotlased tegid mängu tuntuks kogu maailmas. Kanadas asutati esimene jääkeegliklubi 1807. aastal. Kanada meistrivõistlused toimuvad alates 1927. aastast ja need on maailma hinnatuim selle ala jõuproov tänapäevani. USA-s asutati esimene klubi Detroidis 1832. aastal. Esimene rahvusvaheline jääkeeglivõistlus peeti 1884. aastal USA ja Kanada vahel. Sajandivahetusel levis mäng Šveitsi ja mujale Lääne-Euroopasse. Tänapäeval on jääkeegliklubisid paljudes Euroopa riikides.

Meistrivõistlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olümpiamängude esimesed medaliomanikud jääkeeglis selgusid alles 1998. aastal Naganos, kuid tegelikult on jääkeegel juba vana olümpiaala. Näidisalana on jääkeegel taliolümpiamängude kavas olnud koguni seitsmel korral (1924, 1932, 1936, 1964, 1988, 1992 ja 1994). 2006. aasta veebruaris tunnistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee aga 1924. aasta olümpiaturniiri ametlikuks olümpiaturniiriks ja medalialaks.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1959. aastal ja kandsid Šoti Viski Karika nimetust, 19681985 oli neil võistlustel Silver Broomi (Hõbehari) nimi, 1986. aastast tuntakse neid võistlusi aga Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi karikavõistluste nime all.

MM-il on pidevalt domineerinud kanadalased. Viimastel aastatel on neile tugevaimat konkurentsi pakkunud šveitslased, sakslased ja skandinaavlased: (Rootsi ja Norra).

Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon (ICF) asutati 1966. aastal. 1991. aastast kannab föderatsioon nime Maailma Curlingu Föderatsioon World Curling Federation (WCF).

Eesti Curlingu Liit (ECL) loodi 2002. aastal. Esimeste Eesti meistrivõistlusteni jõuti 2004. aastal ning maailmaföderatsiooni täisliikmeks sama aasta detsembris.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]