2032. aasta suveolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia

2032. aasta suveolümpiamängud on XXXV olümpiamängud, mis on planeeritud toimuma 23. juulist kuni 8. augustini 2032 Austraalias Queenslandis Brisbane'is.

Tegemist on kolmandate Austraalias peetavate suveolümpiamängudega. Viimati toimusid Austraalia suveolümpiamängud (15. septembrist 1. oktoobrini 2000) Sydneys ja enne seda (22. novembrist kuni 8. detsembrini 1956) Melbourne'is. 2032. aasta mängud on ka ajaloos teised suveolümpiamängud, mis korraldatakse vastuvõtva linna meteoroloogilisel talvel.[1]

Rahvusvaheline Olümpiakomitee kuulutas Brisbane'i 2032. aasta suveolümpiamängude võõrustajalinnaks 21. juulil 2021, kaks päeva enne 2020. aasta suveolümpiamänge, mis toimusid koroonapandeemia tõttu aasta hiljem. Brisbane kuulutati esimest korda eelistatud pakkumisena välja 24. veebruaril 2021.[2]

Austraalia suveolümpiamängude ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed Austraalia suveolümpiamängud toimusid 1956. aastal Melbourne'is ning need avas prints Philip. See oli esimene kord, kui olümpiamängud toimusid lõunapoolkeral. Need olid ka esimesed otseülekandega olümpiamängud. Esikolmikusse kuulusid Nõukogude Liit (93 medalit), Ameerika Ühendriigid (74 medalit) ja Austraalia (35 medalit).[3]

Teised Austraalia suveolümpiamängud toimusid 2000. aastal Sydneys. Avatseremoonia tähistas Austraalia ajalugu ning tseremoonia tipphetkeks oli, kui Cathy Freeman süütas Olümpia tule. Cathy Freeman võitis olümpiamängudel 400 meetri jooksu ning ta on esimene aborigeenne inimene, kes on võitnud kuldmedali.[4] Esimest korda võimaldati igale olümpiasportlasele tasuta reisimine ja majutus. Need olid 24. modernsed olümpiamängud, mis said alguse Kreekas. Esikolmikusse kuulusid Ameerika Ühendriigid (97 medalit), Venemaa (88 medalit), Hiina (59 medalit). Austraalia jäi neljandaks ja teenis 58 medalit.[5]

Komitee[muuda | muuda lähteteksti]

ROKi liikmed:

Teised liikmed:

Spordialad[muuda | muuda lähteteksti]

2032. aasta suveolümpiamängude programmis on 28 põhispordiala:

Dialoogi etapid[muuda | muuda lähteteksti]

2032. aasta olümpiamängude võõrustaja komisjoni pädevuse ja käitumisreeglite kohaselt on ROK-i uus pakkumissüsteem jagatud kaheks dialoogietapiks.

  • Pidev dialoog: mittekohustuslikud arutelud ROK- i ja huvitatud osapoolte (võõrustamisest huvitatud linn/ piirkond/ riik) vahel tulevaste olümpiaürituste korraldamise üle.
  • Sihtdialoog: sihitud arutelud ühe või mitme huvitatud osapoolega (nimetatakse eelistatud võõrustajateks) vastavalt ROK-i täitevnõukogu juhistele. See järgib tulevase võõrustaja komisjoni soovitust pideva dialoogi tulemusena.

Võõrustaja valik[muuda | muuda lähteteksti]

Brisbane kinnitati ilma konkureerivate pakkumisteta 2032. aasta suveolümpiamängude võõrustajaks 21. juulil 2021 Tokyos toimunud IOC- i 138. istungijärgul. 80 delegaadi hulgast hääletas 72 delegaati jaatavalt, 5 eitavalt ja 3 jäi erapooletuks.

Pärast seda, kui 2032. aasta olümpiamängude korraldamise õigused anti Brisbane'ile, Austraalia Olümpiakomitee (AOC) presidendile ja Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) asepresidendile, arvati, et John Coates oli ainus inimene, tänu kellele Austraalia võitis. Omades tihedaid sidemeid ROK-i presidendi Thomas Bachiga, oli Coatesil täiendav jõud. ROK väitis, et Coates ei mänginud pakkumisprotsessis mingit rolli, aga kriitikud ei nõustunud selle eiramisega. Paljud juhtisid tähelepanu tema rollile 2000. aasta suveolümpiamängude korraldajaõiguste võitmisel Sydneys, kui ta oli väidetavalt pakkunud 70 000 dollarit kahele Aafrikast pärit ROK-i liikmele: Ugandast pärit Frank Nyangwesole ja Keeniast pärit Charles Mukorale.

Arendus ja ettevalmistused[muuda | muuda lähteteksti]

Alates linna valimisest 2032. aasta suveolümpiamängude võõrustajaks, on Brisbane'il mängudeks valmistumiseks aega 11 aastat. 2019. aasta teostatavusuuring näitas, et mängude korraldamiseks on vaja üle 900 miljoni dollari nii osariigi kui ka föderaalsest rahastamisest. Pakkumine sai föderaalvalitsuse toetuse 2019. aastal.

Koha ehitus ja renoveerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa mängude toimumispaiku on olemasolevad või neid renoveeritakse ja uuendatakse. Enamik uutest kohtadest asuks Brisbane'i tsoonis, näiteks kavandatud Brisbane Live'i piirkond, mis asub Roma tänaval. Brisbane Live'i jaoskonna keskpunktiks on 17–18 000 inimesega areen ja seda kasutatakse näiteks veespordiürituste jaoks. Piirkonda tuleb ka uus raudteejaam Roma tänava alla. Piirkonna ehitusmaksumus on ligikaudu 2 miljardit Austraalia dollarit ja eeldatav valmimisaeg on 2024. aastal.

Käsil on ka Cross River Rail, mis on Brisbane'i kesklinna läbiv maa-alune raudteeprojekt, mis peaks valmima 2024. aastal. Raudtee algab Dutton pargist ja lõppeb Bowen Hillsis. Raudtee on 10,2 km pikk ja 5,9 km sellest on maa all. [6]Teiste transpordiinfrastruktuuri projektide hulka kuulub ka Brisbane'i metroo busside kiirtransiidi projekt, mille raames ehitatakse kaks marsruuti, mille saab läbida tipptunni ajal umbes 3 minutiga. Raudteed on 21 km pikk ja läbib 18 jaama.[7]

Peamiseks olümpiastaadioniks saab Brisbane'i kriketiväljak (kohaliku nimega The Gabba). Selle suurendatakse nii, et praeguse 42 000 istekoha asemel tuleb tribüünidele istekohti 50 000. Linna ümber ehitatakse ka ajutisi võistluspaiku, näiteks Victoria Parki ja Manlysse.

Peamine sportlaste elamu ehitatakse Hamiltoni.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kuidas olid 1956. aasta olümpiamängud Melbournes". Vaadatud 30. oktoober 2021.
  2. "2020. aasta suveolümpiamängud". 5. september 2021. Vaadatud 30. oktoober 2021.[alaline kõdulink]
  3. "Olympic Games 1956 Melbourne". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2021. Vaadatud 30. oktoober 2021.
  4. Britannica. "Sydney 2000 Olympic Games".
  5. "Olympic Games 2000 Sydney". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2021. Vaadatud 30. oktoober 2021.
  6. Australian Goverment. "Project Evaluation Summery" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2022. Vaadatud 20. novembril 2021.
  7. Brisbane City Council. "Brisbane Metro".