1976. aasta taliolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia
Olümpiatõrvik

1976. aasta taliolümpiamängud olid XII taliolümpiamängud, mis toimusid 4.–15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) istungil Amsterdamis 1970. aastal anti algul XII talimängude korraldamise õigus USA linnale Denverile. Teised kandidaatlinnad olid Sion (Šveits), Tampere (Soome) ja Vancouver (Kanada).[1] Denver loobus mängude korraldamisest 1972. aasta novembris Colorado osariigi elanike survel. 4. veebruaril 1973 valis ROK Lausanne'is uueks olümpialinnaks üksmeelselt Innsbrucki, kus olid varem taliolümpiamängud toimunud 1964. aastal.

Need olid esimesed olümpiamängud pärast 1972. aasta Müncheni pantvangikriisi. Seetõttu võeti Innsbruckis tarvitusele ulatuslikud julgeolekumeetmed.[2]

1976. aasta taliolümpiamängude maskott oli lumemees Schneemann, kes kandis Tirooli piirkonnale tüüpilist peakatet. Maskotti peeti õnnetoovaks, sest 1964. aasta taliolümpiamängude ajal vaevles Innsbruck lumepuuduses ja korraldajad kartsid seda sama ka sel aastal, kuid sel korral oli lund külluses.[3]

Avatseremoonia toimus 4. veebruaril 60 000 pealtvaataja ees. Olümpiamängud kuulutas avatuks Austria liidupresident Rudolf Kirchschläger. Sportlaste esindajana andis olümpiatõotuse bobisõitja Werner Delle-Karth ja kohtunike esindajana Willi Köstinger. Olümpiatuli süüdati Kreekas Olümpias 30. jaanuaril 1976 ning jõudis Innsbrucki läbi kõikide Austria liidumaade. Olümpiatuli süüdati kahes katlas, mis sümboliseerisid Innsbruckis toimunud kahtesid taliolümpiamänge. Olümpiatule süütasid mäesuusatamise olümpiavõitja Christl Haas ja kelgutamise olümpiavõitja Josef Feistmantl.[4] Lõputseremoonia toimus 15. veebruaril. Nii ava- kui ka lõputseremoonia toimusid suusahüppestaadionil Bergiselschanze.

Taliolümpiamängudel osales 37 riigist 1123 sportlast, neist 231 naist. Kokku oli kavas 37 võistlust 10 spordialal. Esimest korda olid kavas iluuisutamise jäätants ja kiiruisutamise meeste 1000 meetri distants.

Kokku võitsid medali 16 riigi esindajad. Vähemalt ühe kuldmedali võitis kaksteist riiki. Medalitabelis saavutas esikoha 13 kulla, 6 hõbeda ja 8 pronksiga Nõukogude Liit, kes võitis ta ka enim medaleid (kokku 27). Korraldaja riik Austria võitis kokku kuus medalit (kaks kulda, kaks hõbedat ja kaks pronksi).

Liechtenstein võitis esimesed medalid olümpiamängudelt: Willi Frommelt ja Hanni Wenzel pronksid mäesuusatamise slaalomi aladel. Ida-Saksamaa võitsid kelgutamises ja bobisõidus kõik kuldmedalid, kokku viis. Mäesuusataja Rosi Mittermaier võitis naiste kiirlaskumises ja slaalomis neil mängudel Lääne-Saksamaale kaks kuldmedalit. Ta oli lähedal ka kolmandale, millega oleks temast saanud esimene naise, kes on võitnud kõik kolm olümpiamängudel kavas olevat mäesuusaala. Murdmaasuusataja Helena Takalo võitis Soome seitsmest medalist kolm, jõudes poodiumile kõigil naistele kavas olnud aladel. Hollandi kiiruisutajad Piet Kleine ja Hans van Helden võitsid riigi kuuest medalist viis. Enne neid taliolümpiamänge pärines Suurbritannia viimane medal 1964. aastast, mil taliolümpiamängud leidsid samuti aset Innsbruckis. 1976. aastal võitis Suurbritanniale kulla iluuisutaja John Curry meeste üksiksõidus. 1976. aasta taliolümpiamängud osutusid kõige ebaõnnestunumaks Rootsi sportlastele, kes võitsid ainult kaks pronksmedalit.

Esimest korda osalesid taliolümpiamängudel Andorra ja San Marino. Teist ja viimast korda osales Hiina Vabariik, kes naasis 1984. aastal Hiina Taipei võistkonnana. Suurima võistkonnana osales USA – 114 sportlast.

Spordialad[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiamängudel jagati välja 37 komplekti medaleid (iluuisutamiskava täiendati jäätantsuga, kiiruisutamises meestele lisandus 1000 m distants).

Medalitabel[muuda | muuda lähteteksti]

1976. aasta taliolümpiamängude hõbemedal
Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Nõukogude Liit 13 6 8 27
2.  Saksa DV 7 5 7 19
3.  USA 3 3 4 10
4.  Norra 3 3 1 7
5.  Lääne-Saksamaa 2 5 3 10
6.  Soome 2 4 1 7
7.  Austria 2 2 2 6
8.  Šveits 1 3 1 5
9.  Holland 1 2 3 6
10.  Itaalia 1 2 1 4
11.  Kanada 1 1 1 3
12.  Suurbritannia 1 0 0 1
13.  Tšehhoslovakkia 0 1 0 1
14.  Liechtenstein 0 0 2 2
 Rootsi 0 0 2 2
16.  Prantsusmaa 0 0 1 1
Kokku 37 37 37 111

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]