1928. aasta taliolümpiamängud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Olümpiarõngad Sankt Moritzis
Kanada ja Rootsi mängijad jäähokimängu lõpus
Iluuisutamise meeste üksiksõit Sankt Moritzi taliolümpiamängudel

1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud. Need toimusid 11.19. veebruarini 1928 Šveitsis Sankt Moritzi linnas.

Sankt Moritz kinnitati olümpialinnaks Rahvusvahelise Olümpiakomitee XXIV istungjärgul Lissabonis 1926. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Davos ja Engelberg (mõlemad Šveits).

Korralduskomitee president oli Šveitsi Olümpiakomitee president William Hirschi.

Olümpiamängudel osales 25 riiki 464 sportlasega, neist 26 naist. Naised võistlesid ainult iluuisutamise üksiksõidus ja paarissõidus.

Esmakordselt võtsid taliolümpiamängudest osa Argentina, Eesti, Holland, Jaapan, Leedu, Luksemburg, Mehhiko, Rumeenia ja Saksamaa.

Suurim võistkond oli Saksamaal (44 sportlast).

Olümpiamängud avas Šveitsi president Edmund Schulthess. Olümpiavande andis kahevõistleja Hans Eidenbenz.

1928. aasta taliolümpiamängude edukaim riik oli ülekaalukalt Norra, kelle sportlased võitsid kokku 15 medalit, sh kuus kulda. Teine edukaim riik oli kuue medaliga Ameerika Ühendriigid. Veel suutsid enam kui ühe medali võita ainult Austria, Rootsi ja Soome sportlased. Korraldajamaa Šveits võitis ühe pronksmedali, mis on korraldajamaade kõige tagasihoidlikum medalisaak taliolümpiamängude ajaloos.

Norralanna Sonja Henie võitis iluuisutamise naiste üksiksõidus oma esimese kolmest järjestikusest kuldmedalist. Henie oli 1928. aasta mängudel vaid 15-aastane, saades toona kõige nooremaks olümpiavõitjaks. Vigastatud põlvega võistelnud Rootsi iluuisutaja Gillis Grafström suutis meeste üksiksõidus oma nelja aasta tagust olümpiavõitu kaitsta (see oli talle kolmandaks kuldmedaliks sel alal, kui võtta arvesse ka 1920. aasta suveolümpiamängude iluuisutamisvõistlused).

Murdmaasuusatamise 50 km distantsil saavutasid rootslased kolmikvõidu. Kuldmedali võitnud Per-Erik Hedlund edestas kaasmaalast Gustaf Jonssoni koguni 13 minuti ja 27 sekundiga, mis on ülekaalukaim võit sel alal taliolümpiamängudel. 50 km distantsisõidu muutis keerulisemaks ilm, kui võistluse ajal tõusis õhutemperatuur 0 °C-st 25 °C-ni päikese käes.

Enim medaleid võitis 1928. aasta taliolümpiamängudel Norra kiiruisutaja Bernt Evensen, kes võitis ühe kuld-, ühe hõbe- ja ühepronksmedali. Vähemalt kaks medalit võitsid veel norralased Johan Grøttumsbråten (murdmaasuusatamises ja kahevõistluses) ja Ivar Ballangrud (kiiruisutamises), soomlane Clas Thunberg (kiiruisutamises) ning ameeriklane Jennison Heaton (bobisõidus ja skeletonis). Nii Grøttumsbråten kui Thunberg võitsid mõlemad vähemalt kaks medalit ka eelmistel taliolümpiamängudel.

Spordialad[muuda | muuda lähteteksti]

Mängudel jagati kaheksal spordialal välja kokku 14 komplekti medaleid. Erinevalt 1924. aasta taliolümpiamängudest toimus patrullsuusatamine nüüd medaliala asemel vaid näidisalana.

Medalitabel[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Norra 6 4 6 15
2.  USA 2 2 2 6
3.  Rootsi 2 2 1 5
4.  Soome 2 1 1 4
5.  Kanada 1 0 0 1
 Prantsusmaa 1 0 0 1
7.  Austria 0 3 1 4
8.  Belgia 0 0 1 1
 Saksamaa 0 0 1 1
 Tšehhoslovakkia 0 0 1 1
 Suurbritannia 0 0 1 1
 Šveits 0 0 1 1
Kokku 14 12 15 41

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]