Mine sisu juurde

Tiit Kuusik

Allikas: Vikipeedia

Tiit Kuusik (õieti Dietrich Kuusik; 11. september 1911 Pärnu – 15. august 1990 Tallinn) oli eesti ooperilaulja (bariton), Nõukogude Liidu rahvakunstnik.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Kuusik oli pärit Pärnust. Ta õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, mängis kooli tantsuorkestris viiulit, tšellot ja löökpille ning laulis kooli poistekooris algul tenorit, hiljem bassi (õpetaja Heinrich Meri). Enne konservatooriumisse astumist esitas sama orkestri koosseisus ka kerge muusika palu. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võttis laulutunde Elene Rebaselt. Seejärel õppis Tallinna Konservatooriumis (Aleksander Arderi lauluklassis), mille lõpetas 1938. aastal ja kus hiljem (1940–1990) töötas õppejõuna. Kuusiku diplomitöö oli roll Ruggero Leoncavallo ooperis "Pajatsid".

Ta oli väga pika lauljakarjääriga jõuline bariton, kes püsis lauljana kõrgvormis ka hilises eas, lauldes tehniliselt nõudlikku repertuaari veel 70. eluaastatelgi (karjääri lõpetas 77-aastaselt), mistõttu peeti teda unustamatuks baritoniklassikuks.

Tema erialane karjäär algas 2. juunil 1938 võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil, kus ta demonstreeris nii meisterlikku häälevalitsemist kui ka suurepärast laulmistehnikat; konkursil osales 120 lauljat 17 riigist. Kuusik esitas seal ooperibaritoni repertuaarist väga kaaluka ja tehniliselt nõudliku Figaro kavatiini Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja". Žürii ei pidanud vajalikuks Kuusikut konkursi lõppvoorus uuesti kuulata, sest tema esinemine oli juba teises voorus olnud nii veenev, et žüriil polnud võitja otsustamisel mingeid kahtlusi. Konkursi võiduga kaasnes tööleping Viini Volksoperis hooajaks 1938/39. hooajal 1942/43 laulis ta Kasseli Riigiooperis. Estonia ooperisolistina töötas ta aastatel 1940–1988. Laulis solistina ka Riiklikus Akadeemilises Meeskooris (RAM).

Tema suure ulatusega häälele olid iseloomulikud dramaatiline jõud, eeskujulik vokaaltehnika, sisenduslik energia ja varjundirikkalt mahlakas kõla. Kuusik viljeles ka kammerlaulu, tema sagedased klaverisaatjad olid Tarsina Alango ning tema sõbra ja gümnaasiumiaegse pinginaabri Valter Rootsi poeg Valdur Roots; hiljem ka Peep Lassmann. Kuusiku repertuaaris oli üle 600 romansi ja laulu, nende hulgas esitas ta tihti Schuberti, Sibeliuse, Tšaikovski, Evald Aava, Mart Saare, Artur, Villem ja Eugen Kapi, Eduard Oja, Gustav Ernesaksa jmt heliloojate laule. Tema esimene soolokontsert toimus Leningradi Filharmoonia suures saalis 16. märtsil 1946. Kontsert oli välja müüdud ja laulja pidi pärast kontserdi eeskava lõppu veel palju lisapalu esitama. Ta on jaganud lava ka tuntud hispaania tenori Placido Domingoga.

Ta oli Eesti Teatriliidu (ETL) liige alates 1945. aastast.

Konservatooriumis on Kuusiku lauluklassis õppinud näiteks sellised oma ala meistrid nagu Georg Ots, Aino Külvand, Ester Lepa, Alice Roolaid, Helgi Sallo, Tõnu Bachmann, Mihkel Sildos, Leili Tammel, Jelena Suik, Leida Jürgens, Endel Ani, Eda Zahharova, Raimund Alango, Alice Roolaid jt.

Tiit Kuusik pidas mahukat muusikaarhiivi oma esinemispäevikute, märkmete, dokumentide, fotode, nootide ja muude esemetega, mille 1995. aastal tema poeg Kaido Kuusik Eesti Rahvusraamatukogule kinkis.

Rolle

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiit Kuusik on esitanud ooperilavastustes 46 rolli ja operetilavastuses ühe rolli; neist olulisemad:

Kuusik esines solistina ka suurvormides (sh Beethoveni 9. sümfoonia, Griegi "Uus isamaa", Haydni "Loomine", Orffi "Carmina burana", Tambergi "Kuupaisteoratoorium", Tormise "Kalevipoeg".

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Helisalvestisi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Mööda metsateed / Mere kutse // klaveril Eugen Kapp (Bellacord-Electro 19??; LP)
  • Tiit Kuusik (Melodija 1962)
  • Tiit Kuusik. Schubert, Schumann, Grieg – soololaulud / Klaveril Valdur Roots (Melodija 1975; LP)
  • Eesti vokaalloomingut / klaveril Valdur Roots (Melodija 1976; LP)
  • Schubert – vokaaltsükkel "Talvine teekond" (Melodija 1977; LP)
  • Tiit Kuusik (Melodija 1985)
  • Metsateel / Eesti soololaule (Eesti Raadio 1998; CD)
  • Ooperiaariaid (Eesti Raadio 1990; CD)
  • Ooperiaariad ja duetid (Forte 1994; CD)
  • Tiit Kuusik (AUVI, ETV 1996)

Videosalvestisi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused (Harri Kõrvits, Eesti Riiklik Kirjastus 1963)[viide?]
  • Tiit Kuusik vene ooperis (Eesti Telefilm 1970)[viide?]
  • "Laulab Tiit Kuusik" (Tallinnfilm 1973, režissöör Virve Aruoja)
  • Imetabane Bariton (ETV 1979)[viide?]
  • "Maestro Tiit Kuusik "Estonia" teatris" (Eesti Telefilm 1979, režissöör Arne Mikk)
  • Tiit Kuusik on osalenud ka mängufilmides "Kui saabub õhtu" – Tallinnfilm 1955, "Puritaanlased" – Eesti Telefilm 1984)

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Estonia Selts korraldab alates 1994. aastast laulja auks Tiit Kuusiku nimelist lauluvõistlust, kus esitatakse eranditult vaid eesti heliloojate loomingut.

2006. aastal asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Estonia Seltsi allfond, mille eesmärk on toetada noori artiste. Fond toetab ühe oma stipendiumiga, Tiit Kuusiku stipendiumiga, rahvusooperi Estonia noori lauljaid.[1]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Estonia Seltsi fond. Eesti Rahvuskultuuri Fondi veebisait.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Harri Kõrvits. Tiit Kuusik. Ülevaade eesti kuulsa baritoni Tiit Kuusiku elust ja lavarollidest (Eesti Riiklik Kirjastus 1963)
  • Ene Pilliroog. Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused. Tiit Kuusiku ja tema perekonna mälestused (Eesti Teatriliit 1992)
  • Lehti Metsaalt. Tiit Kuusik (1971)
  • Ene Pilliroog. Tiit Kuusik. Elu ja peegeldused (1992)
  • Malle Värk. Tiit Kuusik (1987)
  • Ants Lauter. Käidud teedelt (1982)
  • Heino Rannap. Eesti Muusikaakadeemia professorid (2002)
  • Heino Pedusaar. Kive Estonia alusmüürist (2006)
  • Teater. Muusika. Kino. 8/1986 (intervjuu)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tiit_Kuusik&oldid=6865693"