Hillar Orandi
 Poks
| ||
| Riik |  |
Eesti |
| ||
| Veerand- finaal |
1934 | Kärbeskaal |
| Veerand- finaal |
1937 | Sulgkaal |
Hillar Orandi (kuni 12. aprillini 1939 Harald Eduard Freimuth; 17/30. juuni 1914 Tallinn – 7. september 1956 Tallinn) oli Eesti poksija.
Ta alustas poksimist 1930. aastal Tallinna Poksiklubis, tema treener oli Nigul Maatsoo.
Eesti meistrivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli Eesti noorte meister kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 1932. aastal
Ta oli kolmekordne Eesti meister: kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 1934. aastal ning kukk-kaalus (kuni 119 naela ehk 54 kg) aastatel 1935–1936.
Maavõistlustel Eesti esindajana[muuda | muuda lähteteksti]
Ta osales neli korda Eesti–Soome maavõistlusel, kus võitis oma kohtumise aastatel 1933, 1934 ja 1935 ning kaotas oma kohtumise 1936. aastal.
Euroopa meistrivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]
Ta osales kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Szapsel Rotholcile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja[1] ning sulgkaalus (kuni 126 naela ehk 57,2 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Aleksander Polusile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Spordibiograafiline leksikon. Tallinna Kirjastuse Kooperatiiv. Tallinn 1937
- Henn Saarmann, Erlend Teemägi. "Eesti spordi biograafiline leksikon". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2001
- Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 367
- Rein Pajur, Juhan Maidlo, Erlend Teemägi. "Poks". // Eesti spordi aastaraamat 1918–1940. Eesti Spordiajaloo Selts. 2015. Lk 346–355