Mustamäe nõlv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ehitajate tee Mustamäe nõlval. Taamal Mustamäe suusasild
Seaküla Simsoni loodud Glehni kuju Nõmmel
Nõmme vaateplatvorm vaatega Tallinna linnale

Mustamäe nõlv on Nõmme liiviku osa, mis algab Rahumäe kalmistu kohal ja lõpeb Kadaka puiesteel. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4 km. Nõlva poolitab Ehitajate tee. Kuulub Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala hulka.

Varem on Nõmme liiviku põhjanõlv (pikkusega u 5 km ja suhtelise kõrgusega kohati üle 30 m) koos lähedaste luidetega (vastu Harku tasandikku) kandnud ka nime Mustamägi (ka Mustmägi).[1]

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Nõlv algab Rahumäe tee (Rahumäe kalmistu) ja Tervise tänava vahelisel alal (kõrgus 3–4 meetrit). Vahetult kalmistu põhja-lääne küljelt hakkab nõlva kõrgus pidevalt suurenema, tõustes 15–18 meetrini. Ühtlase kallakuga (30–35°) pidev järsak jätkub piki 3,5 km pikkust läbi Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Peale Ehitajate teed läheb paralleelselt Suusa- ja Vana-Mustamäe tänavaga läbi Glehni pargi kuni Kadaka puiesteeni. Metsaveere tänavast lõuna pool on nõlva kõrgus vaid 4–5 meetrit ja kalle väike (15–18°). Lõunasse (rööbiti Kalda tänavaga) suunduv nõlv madaldub ja laugeneb.

Pinnaehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Mustamäe nõlv koosneb liustikujõetekkelisest liivast ja kruusast, mille paksus küünib kohati 26 meetrini. Need setted lasuvad suhteliselt õhukesel põhimoreenil, mis katab ordoviitsiumi lubjakive.

Tekkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Mustamäe nõlv tekkis Palivere staadiumi ajal, enam kui 11 000 aastat tagasi, mil mandrijää tungis uuesti Loode-Eestisse. Tõenäoliselt on nõlv tekkinud Joldiamere ja Antsülusjärve murrutuse tõttu.

Huvitavad objekte ja vaatamisväärsusi[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toimetuskolleegium: L. Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]