Richard Kuhn

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Richard Johann Kuhn (3. detsember 1900 Viin, Austria-Ungari1. august 1967 Heidelberg, Saksamaa) oli austria-saksa biokeemik, kes 1938. aastal pälvis oma töö eest vitamiinide ja karotenoidide alal Nobeli keemiaauhinna.

Richard Kuhn

Hariduse ja tööga seotut[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Döblingeri Gümnaasiumisse (Viin) õppima asumist oli Kuhn koduõppes. Teda õpetas õpetajaharidusega ema Angelika Rodler Kuhn.[1]

  • 1922. aastal kaitses Kuhn Müncheni Ülikoolis väitekirjaga "On the specifity of enzymes in carbhydrate metabolism" filosoofiadoktori kraadi.[1]

Ta töötas ka Heidelbergi Ülikoolis biokeemia professorina ja Kaiser Wilhelm Meditsiiniuuringute Instituudi (hilisem nimetus Max Plancki Instituut) direktorina.

Panus orgaanilise keemia arendamisse[muuda | muuda lähteteksti]

Ta uuris looduslike karotenoididega seonduvat, avastas ja koostas 8 karotenoidi struktuuri (ingl carotenoids)ning hiljem sünteesis neid. Ta avastas, et karotenoid on vajalik teatud vetikate viljastumisel (ingl k fertilization). Tema ja ta kaastöötajad eraldasid karotenoide mitmesugustest looduslikest allikatest, näiteks safranist, kibuvitsamarjadest, krookustest, palmiõlist, lobster shellsist ja inimese emakoogist.[2]

Vitamiinid[muuda | muuda lähteteksti]

Enam-vähem samal ajal Paul Karreriga (1935) teatas ta B2-vitamiini struktuuri kindlaks määramisest. Ta eraldas ligi 1 grammi riboflaviini 5300 liitrist kooritud piimast (ingl k skim milk), ühtlasi oli ta esimene, kes nimetatud vitamiini eraldas.[2]

Lisaks uuris ta aminohappeid, valke, ensüüme, vitamiine, flaviine (sh inimese rinnapiimas sisalduvat laktoflaviini), mitmeid alkaloide, glükosiide ja paljusid teisi molekule.

  • 1943. aastast alates uuris ta närvigaase ja leiutas närvigaasi soman (tänapäeval klassifitseeritud keemiarelvaks);
  • 1948. aastast oli ta väljaande Justus Liebigs Annalen der Chemie toimetaja.

Eraelulist[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1928. aastal abiellus Richard Kuhn Daisy Hartmanniga, neil sündis 6 last.[1]

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Kriitikat on pälvinud tema koostöö Kolmanda riigi valitsusega.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Melville L. Wolfrom, R. Stuart Tipson, Advances in carbohydrate chem & biochem, Volume 24, Academic Press, lk 1–8, 1969 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Laylin K. James, Nobel Laureates in Chemistry, 1901–1992, lk 250–252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation, Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)
  3. Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250–1256. Printed in U.S.A., Developments leading to the metabolic role of vitamin B6,[1]
  4. Wilhelm Friedrich, Vitamins, lk 408, 1988, ISBN 3-11-010244-7, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)
  5. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/324454/Richard-Kuhn
  6. http://dictionary.reference.com/browse/richard+kuhn

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]