Peeter Päts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Peeter Päts VR I/3 (5. märts 1880 Tahkuranna vald, Pärnumaa9. november 1942 Tallinn) oli Eesti geograaf, pargiarhitekt ja looduskaitsetegelane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Päts oli põllumehe poeg.[1]

Lõpetas 1898 Pärnu linnakooli, 1901 Pihkva Maamõõtjate Kooli. Tutvus 1911 linnaplaneerimisega Peterburis, Moskvas, Harkovis ja Kiievis, 1912 Saksamaal (Berliinis jm).

Õppis 1914 Dresdeni Tehnikaülikoolis, siis Moskva Põllumajandusinstituudis ja 1921–1922 -s metsandust, lõpetas 1928 TÜ matemaatika-loodusteaduskonna geograafina, geograafiamagister (1928, TÜ), väitekiri "Eesti ja Läti Vabariigi vaheline piir" (Pärnu, 1927).

Võttis osa Vene-Jaapani sõjast, I maailmasõjast (ohvitserina Poola rindel, 1915–1916 Tallinnas Peeter Suure Merekindluses topograafi abi). Oli 1902–1910 (vaheajaga) Grodno riigimaade valitsuse topograaf ning Tomskis, Petroskois ja Vitebskis maakorraldaja, 1910–1914 ja 1918 Tallinna Linnavalitsuse maamõõduosakonna juhataja.

1918–1920 Pärnu linna mõisade ja metsade valitseja, Pärnu maakonna komandant ning Pärnumaa rahvaväe ja Kaitseliidu ülem, 1921–1927 Eesti-Läti piirikomisjoni liige ja esimees, 1927–1934 Petseri ja Narva-taguste maade kinnistuskomisjoni liige, 1934–1935 Kadrioru pargi valitseja[2], 1935–1938 Riigiparkide Valitsuse direktor, 1938–1940 Loodushoiu- ja Turismi-instituudi direktor.[1]

Registreeritud maamõõtja (1935).

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Juhendas Kadrioru, Toila-Oru, Keila-Joa ja Pühajärve pargi rekonstrueerimist. Korraldas aednikele ekskursioone ja õppereise Saksamaale jt riikidesse, saatis mh 1938 oma kulul kuus abiaednikku Riigi Kõrgema Kunstikooli aiaarhitektuurikursustele. Juhtis looduskaitse- ja loodushoiuseaduste koostamist ning vastava kirjanduse väljaandmist. Aastaraamatu "Looduskaitse" (I 1937, II 1940) toimetajaid ja autoreid, koguteose "Võidupüha" (1938) kaasautor, ajakirjade Eesti Looduskaitse (1938–1939) ning Loodushoid ja Turism (1939–1940) peatoimetaja. Osales Eesti Loomakaitse Liidu ja Tallinna Loomaaia asutamises. Looduseuurijate Seltsi, Eesti Geodeetide Ühingu (1937–1940 esimees) jmt organisatsioonide liige. Vabadusristi I liigi 3. järk, Valgetähe III klassi teenetemärk, Piiskop Platoni II järgu orden ja Läti Kolme Tähe II klassi aumärk.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mõtteid looduskaitsest. // Looduskaitse. I. Tallinn, 1937
  • Ikka edasi. // Aednike töörindelt. Tallinn, 1937
  • Ülevaade Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tegevusest 1938.–1939. a. Loodushoiu- ja Turismi-instituudi tööde suund. // Looduskaitse. II. Tallinn, 1940

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vennad olid Nikolai, Konstantin ja Voldemar Päts.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Tartu 1994, II, 126
  • Eesti riigi-, avalikud ja kultuuritegelased 1918–1939. Tallinn 1939, 216
  • EE 7, 616; 14, 394
  • Eesti aianduse biograafiline leksikon. Tallinn 1998, 108

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.