Lahustuv kohv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nescafé lahustuv kohv
Lahustuv kohv

Lahustuv kohv (inglise keeles instant coffee) on jook, mida nimetatakse ka kohvikristalliks ja kohvipulbriks, mis on saadud pruulitud kohvioast. See võimaldab valmistada kiiresti kuuma kohvi, lisades kristallidele või pulbrile kuuma vee ja segades. Lahustuv kohv on kaubanduslikult valmistatud kas külmkuivatamise või pihustuskuivatamise abil.[1]

Positiivsed küljed lahustuva kohvi ettevalmistamisel on kiirus (kohv lahustub kiiresti kuumas vees), see on väiksema kaalu ja mahuga kui oad või jahvatatud kohv (valmistada saab sama palju jooki) ning pika säilivusajaga. Lahustuv kohv võib aga rikneda, kui seda ei hoita kuivas. Lahustuva kohvi nõusid on lihtne pesta, kuna puudub kohvipaks.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lahustuva kohvi leiutas ja patenteeris 1899. aastal David Strang (patent nr 3518).[3] Lahustuva kohvi leiutajaks on peetud ka Chicagos töötanud Jaapani teadlast Satory Katot (Satori Kato), kes püüdis 1901. aastal leiutist patenteerida.[4]

Suurbritannia teadusajakiri New Scientist väidab, et lahustuv kohv töötati välja armee tellimusel.[5]

Aastal 1903 leiutas Ludwig Roselius Saksamaal kofeiinitustamise protsessi.[6]

Aastal 1906 leiutas inglise keemik George Constant Washington, kes elas Guatemalas, esimese hulgitootmiseks sobiva lahustuva kohvi. 1909. aastal toodi turule Red E kohv – esimene kaubanduslikult toodetud kohv.[1]

1938. aastal tuli turule Nescafé lahustuv kohv, mille tootmisel kasutati veelgi põhjalikumat puhastusprotsessi. Toode sai pärast teist maailmasõda USAs kiiresti kõige populaarsemaks kohvibrändiks ning seejärel levis üle maailma.[5]

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Kohvi valmistatakse röstitud kohviubadest, need jahvatatakse ja töödeldakse kuuma veega. Seejärel kasutatakse selle kontsentreeritud joogi kuivatamiseks erinevaid viise.[7]

Külmkuivatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Külmutatud kohviekstrakti kristallid dehüdreeritakse sublimatsiooni teel vaakumis. See protsess säilitab parima koostisosade ekstrakti, kuid kuna protsess nõuab väga palju energiat, on külmkuivatatud kohv kallim võrreldes teist tüüpi kohviga.[7]

Pihustuskuivatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kohvitõmmis pihustub kuuma õhu voolus, kuivab ning muutub pulbriks.[7]

Granuleerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Granuleeritud või aglomeeritud kohv saadakse pihustuskuivatamisega lehe agregatsiooni. Agregatsiooni protsessis on kohvipulbris näha graanuleid.[7]

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Kofeiinisisaldus lahustuvas kohvis on tavaliselt väiksem kui keedetud kohvis.[8] Uuringus, milles võrreldi erinevaid kodus valmistatud kohviproove, leiti, et tavaline kohv (kofeiiniga) on keskmiselt kofeiinisisaldusega 66 mg tassi kohta (vahemik 29–117 mg ühe tassi), keskmises topsis suurusega 225 ml (võimalik kõikumine 170–285 ml) ja kofeiini kontsentratsioon 328 ug/ml (võimalik kõikumine 102–559 ug/ml). Võrdluseks: tilguti või kohvimasinatega valmistatud kohv hinnati keskmine kofeiinisisaldus 112 mg ja keskmiseks kontsentratsiooniks 621 ug/ml, sama tassi suurusest.[9]

Antioksüdantide ja polüfenoolide sisaldus 180 ml lahustuvas kohvis on hinnanguliselt ligikaudu 320 mg, võrreldes keedetud purukohviga, kus on samas koguses joogis umbes 400 mg.[10]

Terviseriskid[muuda | muuda lähteteksti]

Malabsorptsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Lahustuv kohv vähendab raua imendumist soolestikus rohkem kui masina- või filterkannukohv. Ühe uurimuse kohaselt, kus tops kohv joodi koos toiduga, vähenes toitainete imendumine soolestikus 5,88–0,97%, samas kui filtrikohvis vähenes see ainult 1,64%. Samuti leiti, et kui kohvi kangust kahekordistati, siis raua imendumine soolestikus vähenes 0,53%. Leiti, et kui tarbida kohvi üks tund enne söömist, ei mõjuta see raua imendumist peaaegu üldse võrreldes sellega, kui kohvi tarvitada koos toiduga või pärast söömist.[11]

Kantserogeensus[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes tavalise kohviga suurendab lahustuv kohv tunduvalt põievähi tekkimise riski naistel, vähemal määral võib see suurendada põievähi riski ka meestel.[12] Praegused uuringud näitavad, et puudub seos tarbitud kohvi koguste ja põievähi riski suurenemisel ning et varasematel uuringutel võisid põievähi tekkimise riski suurendada teised tundmatud tegurid.[13]

FDA uuringu pruulitud kohvis on akrüülamiidi 3–7 ppb (ingl parts per billion[14]) , mis on väiksem kui tavalises kohvis, st 6–13 ppb.[15] Kui võrrelda kohvi tahkisena, siis kohvi kristallides on akrüülamiidi sisaldus 172–539 ng/g (nanogrammi grammi kohta), samas kui tavalisel kohvipaksu on 45–374 ng/g.[16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Paajanen, Sean. "The Story of Instant Coffee". The Spruce Eats, 22. mai 2019.
  2. Humbert, Sebastien; Loerincik, Yves; Rossi, Vincent; Margni, Manuele; Jolliet, Olivier. "Life cycle assessment of spray dried soluble coffee and comparison with alternatives (drip filter and capsule espresso)". (2009). Journal of Cleaner Production.. Kd. 17 (15). Lk 1351-1358. 
  3. "First annual report". (1890). Patents, Designs and Trade-marks. New Zeland. Lk 9. 
  4. Carlisle, Rodney (2004). Scientific American Inventions and Discoveries. New Jersey. Lk 355. ISBN 0-471-24410-4
  5. 5,0 5,1 "Origin and History of Instant Coffee". History of Coffee.
  6. "Where Does My Decaf Come From?". Illumin.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Mussatto, Solange I.; Machado, Ercília M. S.; Martins, Silvia; Teixeira, José A. "Production, Composition, and Application of Coffee and Its Industrial Residues". (2011). Food and Bioprocess Technology.. Kd. 4 (5). Lk 661–672. 
  8. Bjarnadottir, Adda. "How Much Caffeine in a Cup of Coffee?". Healthline, 3. juuni 2017.
  9. Gilbert, R.; Marshman, J.; Schwieder, M.; Berg, R. "Caffeine content of beverages as consumed". (1976). Canadian Medical Association Journal. 114 (3). Kd. 114 (3). Lk 205-208. 
  10. Bonita, J.; Mandarano, M.; Shuta, D.; Vinson, J. "Coffee and cardiovascular disease: In vitro, cellular, animal, and human studies". (2007). Pharmacological Research.. Kd. 55 (3). Lk 187-198. 
  11. Morck, T.; Lynch, S.; Cook, J. "Inhibition of food iron absorption by coffee". (1983). The American Journal of Clinical Nutrition.. Kd. 37 (3). Lk 416-420. 
  12. Howe, G.; Burch, J.; Miller, A.; Cook, G.; Esteve, J.; Morrison, B.; Gordon, P.; Chambers, L.; Fodor, G.; Winsor, G. M. "Tobacco use, occupation, coffee, various nutrients, and bladder cancer". (1980). Journal of the National Cancer Institute.. Kd. 64 (4). Lk 704-713. 
  13. Pelucchi, C; La Vecchia, C. "Alcohol, coffee, and bladder cancer risk: a review of epidemiological studies". (2012). European Journal of Cancer Prevention. Kd. 18 (1). Lk 62-68. 
  14. "What does ppm or ppb mean?". National Environmental Services Center, 2004.
  15. "Survey Data on Acrylamide in Food". FDA.
  16. Andrzejewski D, Roach JA, Gay ML, Musser SM. "Analysis of coffee for the presence of acrylamide by LC-MS/MS". (2004). Journal of Agricultural and Food Chemistry.. Kd. 52 (7).