Lahustuv kohv

Allikas: Vikipeedia
Lahustuv kohv

Lahustuv kohv (ingl. k. instant coffee) on jook, mida nimetatakse ka kohvikristalliks[viide?] ja kohvipulbriks, mis on saadud pruulitud[viide?] kohvioast. See võimaldab inimestel valmistada kiiresti kuuma kohvi, lisades kristallidele või pulbrile kuuma vee ja segades. Lahustuv kohv on kaubanduslikult valmistatud kas külmkuivatamise või pihustuskuivatamise abil.

Positiivsed küljed lahustuva kohvi ettevalmistamisel on kiirus (kohv lahustub kiiresti kuumas vees), see on väiksema kaalu ja mahuga kui oad või jahvatatud kohv (valmistada saab sama palju jooki) ja pika säilivusajaga. Lahustuv kohv võib aga rikneda, kui seda ei hoita kuivas. Lahustuva kohvi nõusid on lihtne pesta, kuna puudub kohvipaks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed lahustuv kohvid

Lahustuva kohvi leiutas ja patenteeris 1899. aastal David Strang (patent nr 3518). Lahustuva kohvi leiutajaks on peetud ka Chicagos töötanud Jaapani teadlast Satory Katot (Satori Kato), kes püüdis 1901. aastal leiutist patenteerida.

Suurbritannia teadusajakiri New Scientist väidab, et lahustuv kohv töötati välja armee soovil.

Aastal 1903 leiutas Ludwig Roselius kofeiinitustamise protsessi [1].

Aastal 1906 leiutas inglise keemik George Constant Washington, kes elas Guatemalas, esimese lahustuva kohvi, mis sobis masstootmiseks. 1909. aastal toodi turule Red E kohv – esimene kaubanduslikult toodetud kohv.

1938. aastal tuli turule Nescafé lahustuv kohv, mille tootmisel kasutati veelgi põhjalikumat puhastusprotsessi. Toode sai pärast Teist maailmasõda USAs kiiresti kõige populaarsemaks kohvibrändiks ning seejärel levis üle maailma.

Tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Kohvi valmistatakse röstitud kohviubadest, need jahvatatakse ja töödeldakse kuuma veega. Seejärel kasutatakse selle kontsentreeritud joogi kuivatamiseks erinevaid viise.

Külmkuivatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Külmutatud kohviekstrakti kristallid dehüdreeritakse sublimatsiooni teel vaakumis. See protsess säilitab parima koostisosade ekstrakti, kuid kuna protsess nõuab väga palju energiat, on külmkuivatatud kohv kallim kui muud tüüpi kohv.

Pihustuskuivatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kohvitõmmis pihustub kuuma õhu voolus, kuivab ning muutub pulbriks.

Granuleerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Granuleeritud või aglomeeritud kohv saadakse pihustuskuivatamisega lehe agregatsiooni. Agregatsiooni protsessis on pulbris näha pulbris graanulid.

Koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Kofeiinisisaldus[muuda | muuda lähteteksti]

Kofeiinisisaldus lahustuvas kohvis on tavaliselt vähem kui keedetud kohvis. Ühes uuringus, milles võrreldi erinevaid kodus valmistatud kohviproove, leiti, et tavaline kohv (kofeiiniga) on keskmiselt kofeiinisisaldusega 66 mg tassi kohta (vahemik 29–117 mg ühe tassi), keskmises topsis suurusega 225 ml (vahemik 170–285 ml) ja kofeiini kontsentratsioon 328 ug/ml (vahemik 102–559 ug/ml). Võrdluseks võib tuua, et tilguti või kohvimasinatega valmistatud kohv hinnati keskmine kofeiinisisaldus 112 mg ja keskmiseks kontsentratsiooniks 621 ug/ml, sama tassi suurusest.

Antioksüdantide ja polüfenoolide sisaldus 180 ml lahustuvas kohvis on hinnanguliselt ligikaudu 320 mg, võrreldes keedetud purukohviga, kus on samas koguses joogis umbes 400 mg.

Terviseriskid[muuda | muuda lähteteksti]

Malabsorbtsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kiirkohv väheneb raua imendumist soolestikus rohkem kui tilguti kohv. Ühe uurimuse kohaselt, kus tops kohv joodi koos toiduga, vähenes toitainete imendumine soolestikus 5,88–0,97%, samas kui filtrikohvis vähenes see ainult 1,64%. Samuti leiti, et kui kohvi tugevust kahekordistada, siis raua imendumine soolestikus vähenes 0,53%. Leiti, et kui tarbida kohvi üks tund ennem söömist, siis see ei mõjuta raua imendumist peaaegu üldse võrreldes sellega, kui kohvi tarvitada koos toiduga või pärast söömist.

Kantserogeensus[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes tavalise kohviga suurendab lahustuv kohv tunduvalt põievähi tekkimise riski naistel, vähemal määral võib see suurendada põievähi riski ka meestel.[viide?] Praegused uuringud näitavad, et puudub seos tarbitud kohvi koguste ja põievähi riski suurenemisel ning et varasemate uuringutel võisid põievähi tekkimise riske suurendada teised tundmatud tegurid.

FDA uuringu pruulitud kohvis on akrüülamiidi 3–7 ppb, mis on väiksem kui tavalises kohvis, st 6–13 ppb. Kui võrrelda kohvi tahkisena, siis kohvi kristallides on akrüülamiidi sisaldus 172–539 ng/g, samas kui tavalisel kohvipaksu on 45–374 ng/g.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. <https://ineedcoffee.com/the-history-of-instant-coffee/ /> The History of Instant Coffee. 15. mai 2017
  2. <http://btl.su/info/interest/52 /> История растворимого кофе. 15. mai 2017
  3. <http://www.historyofcoffee.net/coffee-history/instant-coffee-history/ /> Origin and History of Instant Coffee. 15. mai 2017
  4. <http://www.thekitchn.com/food-science-how-is-instant-co-69158 /> Food Science: How is Instant Coffee Made? 15. mai 2017