Ärkamisaeg
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Ärkamisaeg (ka rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine, rahvuslik liikumine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas.
Üldist
[muuda | muuda lähteteksti]Ärkamisajal oli väga tähtis roll laulupeol. Laulupeod aitasid arendada rahvuslikku eneseteadvust ning neist kujunes rahva ühtekuuluvuse väljendaja ja kinnitaja ajal, kui Eestist endast polnud veel juttugi. Laulupidude kaudu astuti venestamisele vastu ning süvendati eesti keele kui riigi ja rahva keele tähtsust. Need ühendasid eestlasi perioodil, kui Eestit veel polnud ja ajad olid rahva jaoks rasked. On tõenäoline, et laulupidudeta ei oleks eestlased olnud piisavalt ühtsed, et Eesti lõpuks iseseisvuks.
Ka ärkamisaegsetel kirjanikel oli suur roll. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele.
Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Johann Voldemar Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi. Johann Voldemar Jannsen oli ka üks I üldlaulupeo algatajatest. Tema tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen oli luuletaja ja proosakirjanik, kes valis endale kirjanikunimeks Lydia Koidula.
Tähtsamad daatumid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1838 – Õpetatud Eesti Seltsi asutamine
- 1857 – nädalalehe Perno Postimees 1. number (regulaarselt ilmuva eesti ajakirjanduse algus)
- 1857–1861 – rahvuseepose "Kalevipoeg" avaldamine trükis
- 1858 – talupoegade rahutused (nn Mahtra sõda)
- 1861 – maltsvetlaste minek Krimmi
- 1863 – esimesed taotlused Eesti Aleksandrikooli asutamiseks
- 1864, 21. november – Johann Köleri algatusel Aleksander II-le talupoegade suure palvekirja saatmine
- 1865 – laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine
- 1866 – omavalitsuse seadus, mis vabastas talupojad mõisnike eestkoste alt ja kaotas kodukariõiguse
- 1868 – teorendi seadusega keelustamine
- 1868 - viljaikaldus ja viimane näljahäda Eesti ajaloos
- 1868–1870 – Carl Robert Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet"
- 1869 - 18.–20. juunil I üldlaulupidu Tartus
- 1870 - 24. juunil – eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" Vanemuises)
- 1870 - 5. novembril, esimese raudteeliini avamine Eestis (Paldiski–Tallinn–Narva-Peterburi suunal)
- 1870–1871 – esimeste põllumeeste seltside rajamine
- 1872–1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
- 1875 – laulu- ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Kruus, "Carl Robert Jakobson võitlejana." – Eesti Kirjandus nr 4/1932
- Hans Kruus, "Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt" – Eesti Kirjandus nr 8–11/1934
- Hans Kruus, "Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist.", Eesti Kirjandus nr 3/1938
- Jaak-Adam Looveer, "Paistu kroonika 1834-1944, ärkamisaja häll", 2021
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Ärkamisaeg |
- Rahvuslik ärkamine www.estonica.org