Porgand
 |
See artikkel räägib aedporgandist; perekonna kohta vaata artiklit Porgand (perekond) |
| Aedporgand | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Aedporgandid
|
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Daucus carota subsp. sativus L. |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.
Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.
Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.
Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ebaühtlaste sademete tõttu lõheneda. Porgandi südamik on tavaliselt koorest heledam, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Porgandi juurvili on taime kohta väga plastiline ja muudab kergesti oma tüüpilist kuju.
[redigeeri] Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis
Toodangu tabelis on andmed porgandite ja kaalikate kohta koos. 2009. aastal toodeti maailmas 28,03 miljonit tonni porgandeid ja kaalikaid, põldude kogupindala oli 1,21 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on toodangu kogumaht tõusnud natuke alla nelja korra.[1]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Hiina |
9 292 319 | 34,4 |
 Venemaa |
1 530 170 | 5,7 |
 USA |
1 478 680 | 5,5 |
 Usbekistan |
910 000 | 3,4 |
 Poola |
817 024 | 3,0 |
 Ukraina |
739 600 | 2,7 |
 Suurbritannia |
719 270 | 2,7 |
 Jaapan |
656 800 | 2,4 |
 Türgi |
591 538 | 2,2 |
 Itaalia |
587 319 | 2,2 |
| Maailm kokku | 27 036 370 | 100 |
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 88,29 | g |
| Kalorsus | 41 | kcal |
| Valgud | 0,93 | g |
| Lipiidid | 0,24 | g |
| Tuhk | 0,97 | g |
| Süsivesikud | 9,58 | g |
| Sahharoos | 3,59 | g |
| Glükoos | 0,59 | g |
| Fruktoos | 0,55 | g |
| Kiudained | 2,8 | g |
| Tärklis | 1,43 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 33,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,30 | mg |
| Magneesium (Mg) | 12,0 | mg |
| Fosfor (P) | 35,0 | mg |
| Kaalium (K) | 320,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 69,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,24 | mg |
| Vask (Cu) | 0,045 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,143 | mg |
| Fluoriid (F) | 3,2 | mg |
| Seleen (Se) | 0,1 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 5,90 | mg |
| B1 | 0,066 | mg |
| B2 | 0,058 | mg |
| B3 | 0,98 | mg |
| B4 | 8,80 | mg |
| B5 | 0,273 | mg |
| B6 | 0,138 | mg |
| E | 0,66 | mg |
| A | 835 | μg |
| β-karoteen | 8,28 | mg |
| α-karoteen | 3,48 | mg |
| Foolhape | 19,0 | μg |
| K | 13,2 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
256,0 | μg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 0,366 | g |
| Treoniin | 0,191 | g |
| Aspartaamhape | 0,190 | g |
| Alaniin | 0,113 | g |
| Leutsiin | 0,102 | g |
| Lüsiin | 0,101 | g |
| Arginiin | 0,091 | g |
| Küstiin | 0,083 | g |
| Isoleutsiin | 0,077 | g |
| Valiin | 0,069 | g |
| Fenüülalaniin | 0,061 | g |
-
Mõnikord võib porgandi peajuur olla ebatavalise kujuga
[redigeeri] Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 22.12.2010. (inglise)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 22.12.2010. (inglise)
