Porgand

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aedporgandist; perekonna kohta vaata artiklit Porgand (perekond)

Aedporgand
Aedporgandid
Aedporgandid
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Sarikalaadsed Apiales
Sugukond: Sarikalised Apiaceae
Perekond: Porgand Daucus
Liik: Aedporgand
Ladinakeelne nimetus
Daucus carota subsp. sativus
L.
Sünonüümid
  • Daucus carota var. sativus Hoffm.
  • Daucus carota subsp. sativus(Hoffm.) Schübl. et G.Martens
  • Daucus sativus (Hoffm.) Passerini ex Röhl.[1]

Porgand ehk aedporgand ehk söögiporgand (ka kultuurporgand) (Daucus carota sativus, Daucus sativus) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Eestis peetakse söögiporgandit tähtsaks köögiviljaks.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduslikult kirjeldas porgandit esimesena Linnaeus.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õisik
Ebatavalise kujuga porgandi peajuur
Varred

Porgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab ta lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.

Porgandi õisik on liitsarikas. Õied on väikesed, valged, kreemikad või roosad. Kahesoolistel õitel küpsevad esmalt meesusuguorganid ja seejärel naissuguorganid. Risttolmlemine toimub putukate abil.

Tolmukaid on viis ja need vahelduvad kroonlehtedega.

Porgandi kahesoolised õied avanevad kella 9 ja 11 vahel, järgmisel hommikul umbes kella 8 paiku hakkavad valmima emakakaela suudmed. Viljaalgel on kaks emakakaela.[2]

Vili on kaksikseemnis. See koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva iseloomuliku lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid. Seeme on kaetud tihedate ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge.

Porgand idaneb aeglaselt ja tärkab tavaliselt alles 10–18 päeva pärast külvi. Tärkamisaeg sõltub mulla niiskusest ja temperatuurist. Soojas niiskes mullas võib hea elujõuga seeme tärgata isegi nädala pärast. Esimene pärisleht ilmub kaks nädalat pärast tärkamist.

Pärislehed on pika rootsuga, püstised või tõusvad, kolmnurkse, mitmekordselt sulgjalt lõhestunud lehelabaga. Pärislehtede ilmnemisega hakkab moodustuma ka juurvili.

Juurvilja kujunemise portsessi uurinud teadlased tegid kindlaks, et kui taimele jätta alles ainult idulehed siis juurvilja ei moodustu. Kui aga eemladada idulehed kasvab väga lühike juurvili.

Porgandi juuresse kogub taim toitaineid, mis on vajalikud pika varre kasvatamiseks ja õitsemiseks teisel eluaastal. Juurikas koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand lõheneda. Porgandi südamik on tavaliselt koorest heledam, puisem ja sisaldab vähem vitamiine. Porgandi juurvili on väga plastiline ja muudab kergesti oma tüüpilist kuju.

Et porganditel juur ei deformeeruks, on kõige parem külvata nad lahtisele pinnasele, milles poleks kive. Seemnete läbimõõt on 1–2 mm ja nad tuleks külvata 2 cm sügavusele. Kõige paremini kasvab porgand täisvalguses, aga pisut talub ta ka varju. Suureks kasvavad porgandid 4 kuuga.

Porgandi seemned on idanemisvõimelised 3–4 aastat.[3]

Porgandi diploidne kromosoomiarv on 18.[4]

Kasvatamise ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsik porgand pärineb tõenäoliselt Iraanist ja Afganistanist, sest seal on porgandi geneetilise mitmekesisuse kese. Esialgu ei kasvatatud porgandeid juurika, vaid seemnete ja lõhnavate lehtede saamiseks. Mõningaid porgandi sugulasi, näiteks peterselli, tilli ja köömnet kasvatatakse tänini lehtede ja seemnete saamiseks. Ka porgandi lehed kõlbavad vabalt süüa ja salatiks kasutada, kuigi seda tavaliselt ei tehta.

Esimesed porgandiseemnete arheoloogilised leiud pärinevad I–II aastatuhandest eKr. Antiik-Kreeka looduseuurija Theophrastos kasutas porgandi kohta nimetust stafilinos. Sama nimetust on mitu autorit kasutanud ka pastinaagi ehk aed-moorputke kohta. Esimese aastasaja keskpaiku kirjeldas kreeka arst Dioskurides porgandi ja pastinaagi botaanilisi erinevusi. Tema andmeil kasutati porgandit ravimtaimena ja kasvatati aiakultuurina. Rooma keiser Tiberius olevat olnud suur porgandite nautija ja lasknud neid tuua Saksamaalt Reini jõe lähistelt. 3. sajandist pärinevas Apicuse kokaraamatus on retsepte, mille üks komponent on porgand.

Aastasadade vältel on porgandi metsikutest eellastest aretatud lihaka juurega sordid. Kunstliku valiku abil vähendati metsiku porgandi kibedust, suurendati magusust ja muudeti koort õhemaks. Neid on nii oranže ja oranžikaspunaseid, mida nimetatakse karotiinporganditeks, kui ka valgeid, kollaseid, roosasid, lillasid ja musti. Põhja-Indias kasvatatavad porgandid on roosakaspunase, umbes vaarikakarva juurikaga. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.

17. sajandil oli maailma peamine porgandite aretamise keskus Holland. Kuna sel ajal oli seal võimul Oranje dünastia ja porgandidki olid oranži värvi, hakati Hollandis porgandeid värvi tõttu kasutama Oranje dünastia ja edaspidi kogu Hollandi iseseisvuse sümbolina.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toodangu tabelis on andmed porgandite ja kaalikate kohta koos. 2012. aastal toodeti maailmas 36,9 miljonit tonni porgandeid ja kaalikaid.[5]

Porgandi biokeemiline koostis on varieeruv ja oleneb kasvukoha mullast, ilmastikust ja kasutatavatest agrotehnika meetoditest ning paljudest teistest teguritest.

Porgandi iseloomulik erkoranž värv tuleb β-karoteenist. Inimese kehas metaboliseerub see osaliselt A-vitamiiniks. Porgandite ületarbimine põhjustab karotenoosi, mille tulemusel nahk muutub oranžiks. Peale karoteeni sisaldavad porgandid rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid.

Toore porgandi söömisel omastab organism ainult 3% porgandis olevast β-karoteenist. Porgandi hakkimise, keetmise ja küpsetusõli lisamisega saab seda tõsta 39%-ni.

Suurimad tootjad 2012. aastal[5]
Riik Toodang,
tonni
Osakaal,
%
Hiina Hiina 16 800 000* 45,5
Venemaa Venemaa 1 565 032 4,2
USA USA 1 346 080 3,6
Usbekistan Usbekistan 1 300 000* 3,5
Ukraina Ukraina 915 900 2,5
Poola Poola 834 698 2,3
Türgi Türgi 714 000* 1,9
Maroko Maroko 707 316 1,9
Suurbritannia Suurbritannia 663 700 1,8
Jaapan Jaapan 619 000* 1,7
Maailm kokku 36 917 246 100
* – FAO hinnang
Toitained[6]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Kalorsus 41 kcal
Vesi 88,29 g
Süsivesikud 9,58 g
Sahharoos 3,59 g
Kiudained 2,8 g
Tärklis 1,43 g
Tuhk 0,97 g
Valgud 0,93 g
Glükoos 0,59 g
Fruktoos 0,55 g
Lipiidid 0,24 g
Toiteelemendid[6]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 33,0 mg
Raud (Fe) 0,30 mg
Magneesium (Mg) 12,0 mg
Fosfor (P) 35,0 mg
Kaalium (K) 320,0 mg
Naatrium (Na) 69,0 mg
Tsink (Zn) 0,24 mg
Vask (Cu) 0,045 mg
Mangaan (Mn) 0,143 mg
Fluoriid (F) 3,2 mg
Seleen (Se) 0,1 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[6]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 5,90 mg
B1 0,066 mg
B2 0,058 mg
B3 0,98 mg
B4 8,80 mg
B5 0,273 mg
B6 0,138 mg
E 0,66 mg
A 835 μg
β-karoteen 8,28 mg
α-karoteen 3,48 mg
Foolhape 19,0 μg
K 13,2 μg
Luteiin+
zeaksantiin
256,0 μg
Aminohapped[6]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 0,366 g
Treoniin 0,191 g
Aspartaamhape 0,190 g
Alaniin 0,113 g
Leutsiin 0,102 g
Lüsiin 0,101 g
Arginiin 0,091 g
Küstiin 0,083 g
Isoleutsiin 0,077 g
Valiin 0,069 g
Fenüülalaniin 0,061 g

USA-s Californias asuv Holtville nimetab iseennast maailma porgandipealinnaks ja korraldab igal aastal porgandifestivali.

Porgandisordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevat värvi porgandid
Next.svg Pikemalt artiklis Porgandisordid

Eestis levinumate sortide kohta puudub kindel teave.

Porgandi juure kuju järgi eristatakse järgmisi sorditüüpe: Pariisi-, Amsterdam-, Nantes-, Touchon-, Chantenay-, Royal Chantenay-, Berlicum-, Flakkee-tüüpe. Meil tuntase Nantes-tüüpi porgandisorte.

Mujal tuntakse nii vabatolmlemis- kui hübriidsorte.

Vabatolmlemissordid: 'Amini', 'Amesterdam', 'Amtou', 'Berjo', 'Duke', 'Express', 'Fina', 'Fancy', 'Flacoro', 'Forto', 'Indu', 'Lange Rote', 'Marktgärtner', 'Nantes Jõgeva', 'Nantes 4', 'Pariisi turg', 'Perfektion', 'Redco', 'Rola', 'Rote Riesen', 'Rondo', 'Shantenee 2461'.

Hübriidsordid: 'Almaro' F1, 'Bergamo' F1, 'Cesaro' F1, 'Chanova' F1, 'Clairon' F1, 'Espredo' F1, 'Flacino' F1, 'Flaron' F1, 'Fontana' F1, 'Jaguar' F1, 'Liberno' F1, 'Mokum' F1, 'Nabora' F1, 'Nantucket' F1, 'Naoli' F1, 'Narbonne' F1, 'Naron' F1, 'Narova' F1, 'Nasha' F1, 'Navarre' F1, 'Nerac' F1, 'Newburg' F1, 'Newmarket' F1, 'Panther' F1, 'Premino' F1, 'Tamino' F1, 'Tourino' F1.[7]

1980. aastatest[8] alates ja 21. sajandi alguses on suurenenud tarbijate nõudlus väiksema juurega porgandite (mida inglise keele mõjul hüütakse vahel beebiporganditeks) järele.

Tänapäeval on aretatud ja hakatud kasvatama lühema juurega porgandisorte, nn miniporgandeid.

Saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Porgandijuur
Next.svg Pikemalt artiklis Porgand söögiks

Porgandi söömine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varem kasutati mitmete toitude valmistamisel mittetäiskasvanud juurega nn värskeid porgandeid, mida saadi lihtsalt aedporgandi harvendamise käigus.

Tänapäeval on kaubanduskeskustes ja toidupoodides hakatud müüma spetsiaalselt kooritud ja pakendatud, vahel ka sügavkülmutatud ja terveid või tükeldatud porgandeid, näiteks Kadarbiku talu beebiporgandeid, need on mitmetes majapidamistes levinud suupiste.

Koolisööklates pakutakse lastele samuti väiksemõõdulisi eeltöödeldud miniporgandeid.

Dieettoiduna[muuda | redigeeri lähteteksti]

Porgandeid soovitatakse süüa eriti südame- ja veresoonkonna-, maksa- ja neeruhaigetel. Seda määratakse hüpo- ja avitaminoosi ning kehvveresuse ennetamiseks ja raviks. Värske porgand on kasulik A-vitamiini puudusest tingitud nägemishäirete ravimisel. Värske porgandi ja porgandimahla sage tarbimine tugevdab organismi, suurendab vastupanuvõimet nakkushaigustele ja halbadele keskkonnatingimustele. Porgand aktiveerib laktatsiooni, seega soovitatakse seda imetavatele emadele.

Kergelt lahtistava toime tõttu saab porgandimahlaga leevendada kõhukinnisust ja hemorroide. Mahla joomine vahetult enne sööki alandab maomahla happesust, leevendab suus põletikku ja väikelastel esinevat soori (esimese eluaasta lõpuks võiks porgandimahlaga eelnevalt harjutatud laps saada ülepäeviti 5 tl (20 gr) porgandimahla).

Suure suhkrusisalduse tõttu kasutatakse porgandeid mõneti samaks otstarbeks kui puuvilju ja mõnes Euroopa Liidu regulatsioonis käsitletaksegi porgandeid koos puuviljadega.[9]

Rahvameditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvameditsiinis on porgandiseemnete tõmmist ja jahvatatud seemneid kasutatud põie- ja neerukive lahustava vahendina. Samuti peaks seemnepulber toimima lahtistava ja puhitistevastase vahendina. Peeneks riivitud värsket porgandimassi on pandud põletusest, külmumisest või haavanditest kahjustatud nahale. See vähendab põletikku, vaigistab valu, väldib mädanike teket ja kiirendab paranemist.

Rahvameditsiin soovitab asetada porgandi värskeid peenestatud lehti mädanevatele vähihaavandeile või puhastada neid lehtede keeduvee või porgandimahlaga. Metsiku porgandi juurtest pressitud mahla kasutatakse pahaloomuliste nahakasvajate korral välis- ja seespidiselt.

Porgandite ja nende saaduste rohke söömine võib ainevahetus- ja või pigmenatsiooni- ning teiste häirete korral, nagu hüpotüreoidism (karotiinist eelvitamiinide ja või A-vitamiini metaboliseerimise häirete tõttu), suhkurdiabeet, maksahaigused ja neeruhaigused, naha kollasust põhjustada (karoteneemia).

Porganditest valmistatud mahla ei ole soovitav kaskteistsõrmiku haavandtõve ägenemisel, peensoolepõletiku ja teiste peensoolehaiguste puhul.

Porgandimahlaga ravimise ajal oleks vaja toidusedelist kõrvaldada toidud, mis sisaldavad teraviljajahu, tärklist ja suhkrut.

Kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Porgand olevat olnud keskaegsete inimeste uskumuste kohaselt härjapõlvlaste - väikeste muinasjutuliste metsinimeste maiustus.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Porgandit kultuurtaimena mainis esmakordselt Vana-Kreeka arst Hippokrates Kosilt.[10]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Daucus carota L. subsp. sativus (Hoffm.) Arcang., veebiversioon (vaadatud 30.03.2015)
  2. Koostanud Gerada Kroom, toimetanud Tiina Lias, "Porgandi raviomadused", Odamees OÜ, 2008, ISBN 978-9949-43-60-8
  3. "A ja O" 1987, lk. 151
  4. "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 154
  5. 5,0 5,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org. Kasutatud 13.01.2015. (inglise)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 22.12.2010. (inglise)
  7. Malle Järvan, "Porgand aias ja köögis", Tallinn, Maalehe Raamat, 2000, ISBn 9985 64 102 7
  8. What Are the Health Benefits of Carrots?, 28.detsember 2013, veebiversioon (vaadatud 31.03.2015)(inglise keeles)
  9. Porgand, kurk ja tomat – uued puuviljad Eesti Tarbijakaitse Liit. Vaadatud 13. oktoobril 2012
  10. Koostanud Gerada Kroom, toimetanud Tiina Lias, "Porgandi raviomadused", Odamees OÜ, 2008, ISBN 978-9949-43-60-8

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uuemates teadusruuringutes