Kaalikas

Allikas: Vikipeedia
Kaalikas
Rutabaga, variety nadmorska.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond: Ristõielised Brassiacaceae
Perekond: Kapsasrohi Brassica
Liik: Raps Brassica napus
Alamliik: Kaalikas
Ladinakeelne nimetus
Brassica napus ssp napobrassica
L.

Kaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesel aastal kasvatab kaalikas lehekodarikuga juurvilja, teisel aastal aga 1 – 1,5 m pikkuse õisikuvarre, õitseb ja annab seemne.

Suurem osa kaalika juurviljast kasvab tavaliselt mullast välja. Vili on lapiku või ümarlapiku kujuga. Koor on alumisel osal kollane, maapealsel osal hallikas- kuni kollakasroheline või violetjas. Juurvilja sisu on kollane või valge, mahlane ja normaalsetes tingimustes kiududeta.

Lehed on sügavalt lõhestunud, pikarootsulised kaetud vahakirmega, hallikas- või sinakasrohelised.

Õisik on harunev pööris püstise varre otsas. Õied on kollased, sisaldavad rohkesti nektarit.

Vili on kõder. Seemned väikesed, tumepruunid.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana kultuurtaim, mis pärineb Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaalika juurikat kasutatakse toorelt, keedetult, küpsetatult, hautatult. Eestis kasvatakse kaalikat palju.

Eristatakse valge- ning kollaseviljalisi sorte.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaalika juurikas
Juurika läbilõige
Toitained[1]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Vesi 89,66 g
Kalorsus 36 kcal
Valgud 1,20 g
Lipiidid 0,20 g
Tuhk 0,81 g
Süsivesikud 8,13 g
Kiudained 2,50 g
Toiteelemendid[1]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaltsium (Ca) 47,0 mg
Raud (Fe) 0,52 mg
Magneesium (Mg) 23,0 mg
Fosfor (P) 58,0 mg
Kaalium (K) 337,0 mg
Naatrium (Na) 20,0 mg
Tsink (Zn) 0,34 mg
Vask (Cu) 0,040 mg
Mangaan (Mn) 0,17 mg
Seleen (Se) 0,7 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[1]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
C 25,0 mg
B1 0,09 mg
B2 0,04 mg
B3 0,70 mg
B4 14,1 mg
B5 0,16 mg
B6 0,10 mg
E 0,30 mg
Folaadid 21,0 μg
K 0,3 μg
Aminohapped[1]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Arginiin 0,148 g
Glutamiinhape 0,142 g
Aspartaamhape 0,087 g
Isoleutsiin 0,050 g
Valiin 0,048 g
Treoniin 0,046 g
Lüsiin 0,039 g
Leutsiin 0,038 g
Seriin 0,035 g
Alaniin 0,033 g
Fenüülalaniin 0,031 g
Histidiin 0,030 g

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 22.12.2010. (inglise)