Tärklis

Allikas: Vikipeedia
Tärklised
Füüsikalis-keemilised ja üldandmed
Keemiline valem C6H10O5
Molaarmass 162,14 g·mol−1
Sulamispunkt (0C) 200 °C
Tihedus (g cm-3) 550–700 kg·m−3 (Nisutärklis)
Toksilisus 550–700 kg·m−3 (Nisutärklis)
Toksilisus
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis.
Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis.

Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid. Tärklis on tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus, toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt). Tärklis on söödav toiduaine (ka toidulisaaine) ning loomakasvatustes kasutatav söödamaterjal ja teda loetakse taastuvaks tooraineks.

Terminoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsuses olev termin "tärklis" ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet. Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu[2].

Taimedes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70). Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimedes jaotub tärklis ebaühtlaselt. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes.

Keemilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust.

Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide (fermentide) toimel.

Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber]].

Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused.

Kasutamine toiduainena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toiduainetetööstustes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis modifitseeritud tärklised

Toiduainetööstused ja toitlustusettevõtted kasutavad toidulisaainetena keemiliselt (alused, happed, soolad), ensümaatiliselt või füüsikaliselt töödeldud tärkliseid. Töödeldud (modifitseeritud) tärklisevorme on palju ja neid tähistatakse toiduainete pakenditel paljudes riikides koodidega E1400–E1450.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [1]
  2. Tohver, V. (1977). Üldine biokeemia. Tallinn, Valgus. Lk 62

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Stärke seisuga 30.11.2013.