Vitamiin B5

Allikas: Vikipeedia
Pantoteenhappe struktuurvalem

Vitamiin B5 ehk pantoteenhape ehk antidermatiitne vitamiin on vesilahustuv termolabiilne vitamiin.

Inimorganismis on aktiivne pantoteenhappe D(+)vorm, mille baasil sünteesitakse inimorganismi metabolismis keskne koensüüm A.

Saamine ja depood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene saab vitamiin B5 nii taimsest kui loomsest toidust. Taimse ja loomse toidu koosseisus on vitamiin B5 koensüüm A ja fosfopantoteiinina, mille hüdrolüüs peensooles annab vaba pantoteenhappe. See imendub peensoolest naatrium-sõltuvalt.

Imendumist soodustavad biotiin ehk vitamiin H, foolhape ja kaltsium. Imendumist võivad häirida liigne alkohol ja kohv.

Allikad: maks, pärm, munad, piim, kaunviljad, täisteraviljatooted, tomat.

Biofunktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pantoteenhape kuulub inimorganismi keskse koensüümi koensüüm A koostisesse ja on sel moel vajalik süsivesikute, lipiidide, aminohapete ja nukleiinhapete metabolismis osalevate ensüümide tööks.

Defitsiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pantoteenhape on looduses väga laialt levinud ja seepärast tema defitsiiti normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei esine. Kestev ja rohke alkoholi ja kohvi tarbimine ning kestev väga äärmuslik toitumine võib mõningase puuduse tekitada.

Defitsiidi esmatunnused:

  • nõrkus
  • oksendamine
  • väsimus

Pikemaajalise kestva defitsiidi puhul võivad ilmneda:

  • dermatiidid,
  • juuste depigmentatsioon,
  • põletustunne jalgades (burning feet syndrome),
  • pellagrasarnased nähud (naha sümmeetriline laigulisus ja jäikus),.
  • hüpoglükeemia,
  • krambid.

Üldiselt on pantoteenhappedefitsiiti raske hinnata, sest teiste B-rühma vitamiinide defitsiidi sümptomid maskeerivad neid.

Manustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

RDA (ehk vitamiin B5 soovitatav ööpäevane kogus):

  • meestel 5–10 mg
  • naistel 4–9 mg
  • lastel 3–7 mg
  • rasedatel 5–10 mg
  • imetavatel emadel 6–11 mg

Vitamiin B5 lisatarbimine on kindlasti vajalik pikaaegse defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Neil, kes tarbivad kestvalt ülemäära palju alkoholi ja kohvi, on selle vitamiini lisatarbimine õigustatud. Tema oskuslik/ adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ka alkoholismi, depressiooni, tuberkuloosi, aneemia, jt haiguste puhul.

Pantoteenhapet peaks kindlasti manustama koos tiamiini, niatsiini, vitamiin B6, vitamiin C, foolhappe, biotiini ja kaltsiumiga.

Ülemanustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir pantoteenhappe korduval manustamisel on 300–400 mg, ühekordse totaalkoguse ohutu ülempiir 500 mg. Kuigi toksilisust ei ole pantoteenhappe puhul kunagi täheldatud, ei tohiks neid piire kindlasti ületada.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. DONALD R. DAVIS, MARVIN L. HACKERT, LESTER J. REED, Biographical Memoirs, Vol 91, National Academy of Sciences The National Academies, Waschington D.C, ROGER JOHN WILLIAMS, lk 318-328, 2009, Veebiversioon (vaadatud 01.08.2013)
  2. Gerald F. Combs, Jr.,The Vitamins, 3 ed, lk 23, 2008, Elsevier Academic Press, ISBN: 978-0-12-183493-7, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.08.2013) (inglise keeles)