Kaheidulehelised

Allikas: Vikipeedia
Kaheidulehelised
Magnolia wieseneri
Magnolia wieseneri
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida

Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida[1]) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.

Iseloomulikud tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üheidulehelistest eristab neid see, et neil on kaks idulehte, erandlikult võib üks iduleht olla kängunud. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille kambium võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest.

Arvukus[muuda | redigeeri lähteteksti]

3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka, mis on oma ehituselt, kujult ja eluvormilt mitmekesisemad kui üheidulehelised. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000, neist kasvab Eestis umbes 1000.

Seltsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, millest liigirohkemad on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed, ning 333 sugukonda, millest liigirohkeimad on korvõielised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid.

Evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaheidulehelised pärinevad arvatavasti vanaaegkonnas seemnesõnajalalaadseist (sõnajalgtaimed), hulgaliselt tekkis neid juura lõpus ja eriti kriidiajastul.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]