Sahharoos

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sahharoosist; aineklassi kohta vaata artiklit Suhkrud.

Sahharoosi molekulmudel

Sahharoos ehk suhkur ehk lauasuhkur (ladina saccharum)on looduslikult taimset päritolu disahhariid (süsivesik) ja süsivesikuline toiduaine.[1] Sahharoos on levinuim suhkru liik mida leidub ka mees.

Sahharoos sisaldub varu-ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes.

Happelises keskkonnas või ensüümi sahharaas toimel laguneb sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks ning tekib invertsuhkur. [2]

Sahharoosi keemilise valem on C12H22O11.

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sahharoosi on valget värvi aine, mis on toatemperatuuril tahke. Sulamistemperatuur puudub, 186 °C juures moodustab karamelli. Sahharoosi molaarmass on 342,30 g/mol. Lahustuvus vees on 2000 g/L (25°C). Selle tihedus on 1,587 g/cm3.

Sahharoos ehk suhkur
Sahharoosi lahustumine vees
T (°C) L (g/mL)
50 2,59
55 2,73
60 2,89
65 3,06
70 3,25
75 3,46
80 3,69
85 3,94
90 4,20

Soojuslik ja oksüdatiivne lagunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sahharoos ei põle (oksüdeeru) kõrgetel temperatuuridel. Selle asemel see laguneb 186 °C juures moodustades karamelli. Nagu ka teised süsivesikud oksüdeerub see süsinikdioksiidiks ja veeks (näiteks tugeva oksüdeerijaga ühinemisel).

Kaaliumnitraadi kokkusegamisel sahharoosiga saab tekkinud segu põlema panna, mille käigus vabaneb hulgal energiat.

48 KNO3 + 5 C12H22O11 → 24 K2CO3 + 24 N2 + 55 H2O + 36 CO2

(Hüpo)kloorhappe ühinemisel sahharoosiga tekib soolhape:

8 HClO3 + C12H22O11 → 11 H2O + 12 CO2 + 8 HCl

Süsiniku saamiseks sahharoosist on enam tuntud meetod väävelhappega. Väävelhape on katalüsaatoriks reaktsiooni toimumisel. See valatakse sahharoosile, mille tagajärjel tekib must süsinikurikas tahkis. Väävelhape laguneb vääveltrioksiidiks ja veeks.

H2SO4(katalüsaator) + C12H22O11 → 12 C + 11 H2O + H2O + SO3

Suhkruroog
Suhkrupeet

Hüdrolüüs[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sahharoosi hüdrolüüsumisel tekib fruktoos ja glükoos.

C12H22O11 + H2O → C6H12O6 + C6H12O6

Ajalugu ja tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhkru tootmisel on pikk ajalugu. Juba aastal 350 pKr avastasid indiaanlased, kuidas kristalliseerida suhkrut. Aastaid hiljem hakkasid indiaanlased tootma suhkruroost suhkru siirupit ning seda maha jahutama. Seda hakati tootma suurtes kogustes, kuna seda oli lihtne pakendada ja transportida. Tol ajal kutsuti seda toodet sealses piirkonnas khanda (खण्ड), mis on saanud allikaks sõnale candy (eesti k. komm). Kuni 18. sajandini olid suhkrutooted luksuslikud, ainult jõukad pered said seda endale lubada. 19. sajandil tõusis suhkru nõudlus.

Tänapäeval saadakse suhkrut suhkruroost või suhkrupeedist ning see on saanud kättesaadavald toiduaineks paljudele inimestele ning kodustes majapidamistes kastatakse seda toiduvalmistamisel.

Suhkru sisaldus suhkrupeedis ja suhkruroos on vahelduv - enamasti 12% kuni 20%. Suhkrul on madal hind, mis võimaldab seda igapäevaselt kasutada. Suhkruroog talub kõrgemat temperatuuri, kuid vajab 4 korda rohkem vett, kui suhkrupeet.

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looduslikku sahharoosi toodetakse peamiselt suhkruroost, suhkrupeedist (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. altissima), suhkruvahtrast (Acer saccharum) ja suhkrusorgost (Sorghum saccharatum).

Suhkrupeedist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suhkrupeedi saadused

Suhkrupeedist (Beta vulgaris subsp. vulgaris var. altissima) valmistatakse Põhjamaades mahepõllumajanduse meetoditel kasvatatud suhkrupeedist mahesuhkrut.

Harilikust suhkruroost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suhkruroo saadused

Hariliku suhkruroo rooteivastest, mis sisaldavad D-(+)-glükoosi ja D-(+)-fruktoosi valmistatakse roosuhkrut.

Roosuhkrud on hele muscovado, tume muscovado. Rootoorsuhkrust toodetakse roosuhkru kristalle - karamellsuhkrut ja tumedat tükksuhkrut ning Demerara suhkrut.

Suhkruvahtrast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suhkruvahtra saadused

Suhkruvahtrast (Acer saccharum) kogutakse droogina vahtramahla, millest valmistatakse vahtrasiirupit ja vahtrasuhkrut.

Suhkrusorgost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Suhkrusorgo saadused

Suhkrusorgost (Sorghum saccharatum) valmistatakse sorgosiirupit.

Rafineeritud sahharoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rafineeritud suhkur

Valge suhkur ehk rafineeritud sahharoos on tööstuslikult toodetud keemiline aine, mida looduses ei leidu.

Rafineeritud suhkru liigid on valge ristallsuhkur, tuhksuhkur, maitsestatud tuhksuhkur, pärlsuhkur, tükksuhkur jpt.

Rafineeritud sahharoosist saadakse tarbides küll energiat, kuid see ei sisalda vitamiine, mineraale ega kiudaineid.

Metabolism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii inimeste kui ka loomade seedekulglas lagundatakse suhkur glükoosiks ja fruktoosiks. Glükoosi ja fruktoosi molekulid liiguvad edasi vereringesse, mis annavad inimesele (ja loomale) suurel hulgal energiat. Sahharoosi on vaja ka spermatosoidide elujõu tagamiseks.

Sahharoosi metabolismis osalevad ka neurotransmitterid serotoniin ja dopamiin.

Sahharoos, kui puhas süsivesik, annab energiat 3,94 kilokalorit (17 kilodžauli) grammi kohta.

Kahjulik toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaaries (hambavigastus) tekib suhkru muundumisel happeks (]]bakter]]ite to]]imel), mis lõhub hambaemaili.

Sahharoosi tarbimisega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik suhkruhaigetel.

Nancy Appleton ja G. N. Jacobs oma raamatus "Suhkur-magus enesetapp" toovad välja mitmeid suhkruga seotud terviseriske ja kahjulikku toimet vastuvõtlikele organsimidele, kui seda toiduainet väärtarvitada[3]:

Suhkru söömine - joomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhkur ja suhkurlisandid töödeldud toiduainetes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaupluses müüdavate töödeldud toiduainete pakendil on märgis, mis näitab toitaine sisaldust, kuid toodete suhkrusisalduse arvutamisel esineb varieeruvusi, nii valmistab osadele tootjatele raskusi tooraines looduslikult esineva suhkru ja lisatud suhkru analüütiliste meetodite rakendamine ja tihti lisatakse pakendimärgisele üksnes lisatud suhkru hulk.[4]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Indialased panid, rohkem kui 2400 aastat tagasi, suhkrule sanskriti keeles nimeks 'sarkara'.

Sahharoosi nimi on tulnud prantsuskeelsest sõnast "sucre" ('suhkur') 1857. aastal. Esimese keemilise süntees viis läbi Raymond Lemieux 1953. aastal. Aastal 2013 toodeti üle maailma 175 miljonit tonni sahharoosi.[viide?]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nancy Appleton ja G. N. Jacobs, "Suhkur-magus enesetapp", Stella Borealis, lk 19, 2010, ISBN: 9789949211548
  2. Konservandi lühitutvustus, veebiversioon (vaadatud 02.05.2014)
  3. Nancy Appleton ja G. N. Jacobs, "Suhkur-magus enesetapp", Stella Borealis, lk 23-30, 2010, ISBN: 9789949211548
  4. Nancy Appleton ja G. N. Jacobs, "Suhkur-magus enesetapp", Stella Borealis, lk 67, 2010, ISBN: 9789949211548

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]