Perekond (bioloogia)

Allikas: Vikipeedia

Perekond[1] (genus) on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki. Perekonda kasutatakse elavate ja fossiilsete organismide bioloogilises klassifikatsioonis. Perekond ja kõrgemad taksonoomilised astmed nagu sugukond on kasutusel elurikkuse õpetuses, eriti just fossiilide uuringutes, sest neid ei ole alati võimalik täielikult identifitseerida liigilisel tasandil. Kuid perekonnal ning sugukonnal on tavaliselt pikem stratigraafiline ulatus kui liigil, seetõttu on parem uurida fossiile teisel või kolmandal tasemel (vastavalt siis perekond või sugukond). Termin tuleb ladinakeelsest sõnast genus ( järeltulijad, perekond, sugu)[2] Taksonoomidel on perekonna koostis kindlaks tehtud. Perekonna klassifikatsiooni standardid pole veel täelikult seaduse jõus. Binomiaalse klassifikatsiooni skaalal perekond järgneb liigile ja pärast perekonda tuleb sugukond.

Üldnimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekonna klassifikatsioon mängib pöördelist rolli binaarses nomenklatuuris ning on ühtlasi aluseks bioloogilise nomenklatuuri süsteemile. Liigi nimi koosneb perekonnanimest, mis kirjutatakse alati suure tähega, ja liigiepiteedist, mis märgitakse väikese tähega. Näiteks Homo sapiens, milles Homo tähistab perekonda ning sapiens liigi epiteeti.

Binaarne nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reeglid teaduslikuks nimede kirjapanekuks(binaarne nomenklatuur) on paika pandud nomenklatuurikoodeksi alusel: sõltub sellest, millist tüüpi organismiga on tegu ning millisesse riiki ta kuulub. Teaduslike nimetusi, see tähendab ühtlasi ladinakeelset nime, saab kasutada rahvusvaheliselt. Eelnev on ka nende kasutamise eelis üldkasutavate nimede juures, sest sellest saavad aru erinevatest rahvustest teadlased. Ladinakeelsete nimetuste kasutamine ühise teaduskeelena vähendab segadust, mis võib tekkida tavanimede kasutusega, kus ühel sõnal võib olla mitu tähendust (näiteks elk tähendab inglise keeles nii põtra kui hirve), või siis kui ühel isendil on mitu nime (näiteks jänes ja haavikuemand). Mõned taksonoomid määravad perekonda riigist sõltuvalt ühe kindla nomenklatuuri koodi järgi, teised taksonoomid aga määravad perekonda riigist sõltuvalt teise koodi järgi. See on võib olla erandjuhtum, mis pole määratud kindla reegli järgi.

Binaarse nomenklatuuri pöördelisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tihti tuleneb üldnimetus mitmete madalamate taksonite nimede koostisest. Näiteks, Canis lupus on teaduslik nimetus hallile hundile, perekond Canis on perekonna üldnimetus koertele ja tema lähimatele sugulastele ja lupus tähistab spetsiifilist epiteedinimetus hundi jaoks (kasutatakse liigilisel tasemel nimetustes). Sarnaselt, Canis lupus familiaris on nimetus kodustatud koerale.

Kõrgemate tasemete taksonoomiliste gruppide nimetused tulenevad sageli perekonna nimetusest, nagu näiteks sugukond Canidae tuleb nimest Canis. Loomulikult, kõik kõrgemate taksonite nimetused pole tuletatud perekonna nimedest. Näiteks kiskjaliste nimetus Carnivora määrab ära millisesse seltsi koer kuulub.

Nimede mitmekordsest kasutamisest tulenevad probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe riigi piires on lubatud kanda ainult üks kord mingit teadusliku nimetust, ühte nime ei või kasutada korduses näiteks järgmisel taksonoomilisel tasandil. Nii võib teha aga erinevates riikides. Kuigi see on mahalaidetud loomanimetuste nomenklatuuri rahvusvahelise koodi reeglites ja taimede nomenklatuuri rahvusvahelises koodis, on siiski umbes viis tuhat nimetust, mis on kasutusel korraga mitmes erinevas riigis. Näiteks, Anura on nimetus konnade seltsi jaoks, samuti kasutatakse seda sama nimetust ühe taime perekonna nimetuseks. Aotus tähendab nii perekonda kuldoad kui ka ööahve, Oenanthe on perekonna nimetus nii kivitäksile (linnuriigist) kui vesiputkele (taimeriigist), Prunella on perekonna nimetus raatile (linnuriik) samamoodi käbiheinale, mis kuulub taimede hulka ja viimaks Proboscidea on seltsi nimeks elevantidele samas ka perekonna nimetuseks saatanaküünele(taimeriik). Sama riigi piires võib ühte konkreetset nimetust kasutada ainult ühe korra. See seletab ka, miks perekond nokkloom on nimetatud kui Ornithorhynchus – George Shaw nimetas selle algselt Platypus 1799. aastal, kuid see nimi oli juba Johann Friedrich Wilhelm Herbsti poolt 1793. aastal antud ambroosia mardikate grupile. Nimetusi, mis on vormilt ühte tüüpi aga rakenduvad erinevatele taksonitele kutsutakse homonüümideks. Kuna mardikas ja nokkloom on mõlemad loomariigi esindajad ei saanud nime Platypus kasutada mõlemal puhul. Aastal 1800 nimetas Johann Friedrich Blumenbach nokklooma ümber Ornithorhynchus .

Liigi nime kirjutamise viisid ja reeglid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduslike nimetuste reeglite ehk siis binaarse nomenklatuuri järgi võiks iga perekond omada kindlaks määratud valemit nime kirjapanekuks. Endiselt näitab praktika, et on palju vanu nimesid, millel puudub kindel reegel kirjapanekus ehk siis nad on siiani ümbernimetamata. Need kuuluvad uude seltsi või sugukonda, mis eeldaks ka nime muutmist, kuid eksisteerivad endiselt vana nimega, mis nomenklatuurikoodeksi järgi pole enam õiged. Zooloogias määratakse liikide nimed holotüübi (liigi kirjeldusele aluseks olnud isend) järgi. See tähendab, et üldnimetus on täielikult seotud selle liigi holotüübiga. Rohkem infot liikide nimetamise süsteemi kohta leiab, vaadates klassifikatsiooni või nomenklatuurikoodeksit.

Juhis taksonite määramiseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ei ole mingeid kindlaid ja keerulisi reegleid, mida taksonoom peaks järgima, otsustades, mis kuulub ja mis ei kuulu ühte kindlasse perekonda. See ei tähenda seda, et poleks kindlat ja kasutatavat alustala taksonoomide seas, mis moodustaks „hea” perekonna koostise. Näiteks on mõned rusikareeglid limiteerimaks perekonna nimetuste kontuure. Neid arvestades peaks perekond täitma kolme kriteeriumit, et olla kasulikult kirjeldatud.

  1. Monofüleetiline – kõik esivanemate taksonist pärit järglased on samas grupis.
  2. Mõistlik kokkusurutus – ilma vajadusteta poleks mõtet perekonda laiendada
  3. Erisus – evolutsioonilise erisuse kriteerium. DNA järjestuste muutumised on pigem kohastumise tagajärjed kui evolutsioonilistest liinidest kõrvalekaldumised, väljaarvatud kui tegemist on geenivoolu otsese inhibeerimisega.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Genus
  2. [1], Ladina - Eesti - ladina sõnastik koolidele


Taksonoomia

Domeen
Riik

Põhikond


Hõimkond

Alamhõimkond

Ülemklass
Klass
Alamklass
Ülemleegion
Leegion

Alamleegion

Ülemselts
Selts
Alamselts

Infraselts

Ülemsugukond
Sugukond

Alamsugukond


Triibus
Alamtriibus

Infratriibus


Perekond

Alamperekond


Liik

Alamliik