Taksonoomia

Allikas: Vikipeedia

Taksonoomia on isendite liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.

Bioloogias on taksonoomia teadusharu organismide ühendamisest taksonitesse. Organismide ja teiste tervikute jaotamisega osadeks (nt. organiteks) tegeleb meronoomia. Taksonoomia ja meronoomia on seega klassifikatsiooniteaduse komplementaarsed harud.

Teaduslik taksonoomia püüab konstrueerida eluslooduse loomulikku süsteemi, mis põhineb homoloogilisel sarnasusel. Taksonoomias juba pikka aega kasutatud võrdlev-anatoomilisi, biogeograafilisi, paleontoloogilisi jm meetodeid täiendavad tänapäeval biokeemilised ja molekulaarbioloogilised meetodid. Homoloogiliselt lähedased liigid ühendatakse perekonnaks, perekonnad sugukonnaks, lähedased sugukonnad moodustavad seltsi jne. Taksonoomia põhimõtetele ja terminoloogiale pani aluse Karl Linné.

Taksoninimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula. Igal taksonil on üks prioriteetne teaduslik ladinakeelne nimetus; teisi sama taksoni ladinakeelseid nimetusi nimetatakse sünonüümideks.

Rahvuskeelseks teaduslikuks taksoninimetuseks on nimetus, mille puhul on fikseeritud selle ühene vastavus ladinakeelse teadusliku nimetusega. Näiteks 'harilik nurmenukk' on eestikeelne teaduslik nimetus liigil, mille ladinakeelne teaduslik liiginimetus on Primula veris. Igal taksonil on reeglina üks teaduslik eestikeelne nimetus.

Rahvapäraste taksoninimetuste puhul pole kindel vastavus teadusliku taksoninimetusega oluline. Tihti kasutataksegi üht ja sama rahvapärast nimetust mitme erineva taksoni kohta. Näiteks kanavarbad, käokaatsad, kukepüksid, neitsi-tinnad, käokannus on kõik 'hariliku nurmenuku' rahvapärased nimetused, kusjuures neitsi-tinnad on tähistanud ka 'pääsusilma', käokannus aga veel mitut teist liiki. Rahva seas enamtuntud taksonitel on tihti mitu rahvapärast nimetust, vähentuntutel võivad need aga üldse puududa.

Ladinakeelsed taksonite nimetused kirjutatakse eelistatult alati kaldkirjas. (Ingliskeelses kasutuses, kus rahvuskeelsed teaduslikud taksoninimetused puuduvad või pole selgelt eristunud, kasutatakse nendena sageli, eriti alates 1980ndaist aastaist, ladinakeelse nimega võrdset, seda siis ka inglise keele päraselt hääldades; sellest tulenevalt kirjutatakse siis kõrgemate taksonite nimed ka tavalises kirjas.) Perekonna nimed ja kõrgemate taksonite nimed algavad alati suure algustähega, liigiepiteet alati väikese algustähega (vahel kirjutatakse siiski isiku nimest tuletatud liigiepiteet suure algustähega).

Taksonoomilised kategooriad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termineid "perekond", "sugukond", "selts" jne nimetatakse süstemaatika kategooriateks.

Viiruste, bakterite ja eukarüootide (loomad, taimed, seened, protistid) süstemaatikas kasutatakse igaühes veidi erinevaid põhimõtteid. Samuti ei saa kõiki elavate organismide taksonoomias kasutatavaid reegleid praktilistel põhjustel järgida paleontoloogias.

Järgnevalt on toodud nimekiri kategooriatest, mille kasutamist zooloogias võib ette tulla (nimekiri pole ammendav).

Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Koodeks on I.C.Z.N.

Eesti keel

Riik
Hõimkond
Klass
Selts
Sugukond
Perekond

Liik
Ladina keel

Regnum
Phylum, divisio
Classis
Ordo
Familia
Genus

Species
Inglise keel

Kingdom
Phylum, division
Class
Order
Family
Genus

Species
Soome keel

Kunta
Pääjakso, kaari
Luokka
Lahko
Heimo
Suku

Laji
Vene keel

Царство
Тип, Отдел
Класс
Разряд
Семейство
Род

Вид
Saksa keel

Reich
Stamm, Abteilung
Klasse
Ordnung
Familie
Gattung

Art

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]