Vitamiin B6

Nimetus vitamiin B₆ hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Nad on vitamiinse toimega tänu sellele, et muunduvad organismis koensüümseks püridoksaalfosfaadiks ja püridoksamiinfosfaadiks (vt. koensüümid).

Vitamiin B₆ nim ka antidermatiitseks vitamiiniks.

Saamine ja omandamine

Inimene saab vitamiin B₆ nii loomsest kui taimsest toidust. Seda toodab märkimisväärses koguses ka soole mikrofloora. Loomsete ja taimsete produktidega satuvad seedetrakti püridoksiin, püridoksamiin ja vitamiini fosfovormid (peamiselt püridoksaalfosfaat).

Fosfovormid defosforüülitakse seedekulglas aluselise fosfataasi toimel ning vitamiin B<sub<6 vabad vormid imenduvad passiivse difusioonina verre. Transportvormid veres on püridoksaal ja püridoksaalfosfaat (PLP). Kudedes fosforüülitakse vitamiin B₆ ensüüm pürisoksaali kinaasi toimel PLP-ks.

Vitamiin B₆salvestamine organismis on tagasihoidlik, vaid umbes 25 mg.

Peamised allikad on maks, kala, munakollane, pähklid, leib, avokaado, banaanid, pärm, kaunviljad.

Biofunktsioonid

Vitamiin B₆ biofunktsioonid realiseeruvad enamasti koensüümse püridoksaalfosfaadi (PLP) kaudu, koensüümne püridoksamiinfosfaat leiab vähem kasutamist. PLP on koensüümiks eeskätt aminohapete ja süsivesikute ainevahetuse ensüümides. PLP-d vajab näiteks glükogenolüüs (glükogeeni lõhustamise võtmeensüüm glükogeeni fosforülaas). Lihaste glükogeeni fosforülaasis on üle poole inimorganismi PLP-st. Seda vajavad ka aminohapperühma ülekannet teostavad aminotransferaasid.

PLP-d vajab ka desamiinimine (nt seriini desamiinimine püruvaadiks), trüptofaanist niatsiini süntees, neurotransmitterite, heemi, nukleotiidide ja sfingomüeliinide (on olulised müeliini tekkel) süntees, homotsüsteiini katabolism, soolhappe teke ning vitamiin B₁₂ imendumine.

Defitsiit

Defitsiit tekib alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja oraalsete kontratseptiivide kasutamisel.

Defitsiidi esmatunnused:

• väsimus
• depressioon
• veresuhkru taseme langus (tõuseb tundlikkus insuliini suhtes)

Kestva pikaajalise defitsiidi tunnused:

• dermatiidid (suunurkade lõhenemine, nahakahjustused silmade ümber)
• perifeerne neuropaatia (nt käte ja jalgade krambid)
• sideroblastiline aneemia (kuna heemi süntees on PLP defitsiidi tõttu häiritud)
• homotsüsteinuuria

Ravimid nagu isoniasiid (kasutatakse tuberkulooosi ravis) ja penitsillamiin (kasutatakse reumatoidartriidi ravis) häirivad samuti püridoksaali ja PLP kasutamist. Isoniasiidi kestval tarbimisel kaasuvat perifeerset neuropaatiat ja penitsillamiini tarbimisega kaasuvaid krampe saab vältida vitamiin B₆ adekvaatsete dooside manustamisega.

Manustamine ja toksilisus

RDA (vitamiin B₆ ööpäevane soovitatav kogus):

• meestel 2,1...2,4 mg
• naistel 1,9...2,2 mg
• lastel 0,9...1,9 mg
• rasedatel ja imetavatel naistel 2,5...2,8 mg

Vitamiin B₆ manustamine on hädavajalik defitsiidi puhul ilmnevate sümptomite korral. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, stressi, rasvumise, dermatiitide, randmekanalisündroomi, lihaste düstroofia, reuma, tuberkuloosi, artriidi, gripi, neuriitide, peavalude, epilepsia jt haiguste korral.

Vitamiin B₆ peab kasutama koos tiamiini, riboflaviini, pantoteenhappe, vitamiin C, tsingi, magneesiumi ja mangaaniga. Selline komplekt garanteerib, et vastavate metaboolsete protsesside biokeemiline mõjutamine on süsteemne.

Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel vahemikus 100 mg, ühekordse ohutu totaalkoguse ülempiir on 200 mg. Neid koguseid ei tasuks ületada, sest vitamiin B₆ on suhteliselt toksiline.