Lipiidid
| See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Lipiid (kr lipos rasv, i lipid) on valdavas enamikus estrilise ehitusega vees mittelahustuv looduslik ühend, vähemalt kahekomponendiline biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist.[1][2]
Sisukord |
Inimorganismi biomolekulid ja kliiniline meditsiin [muuda]
Biokeemilise indiviidi lipiidid koosnevad reeglina rasvhapete estritest ning baasalkoholi molekulidest (glütserool, sfingosiin, kolesterool ja mitmed steroolid). [2]
Lipiidide hulka kuuluvad neutraalrasvad (ehk tõelised rasvad), õlid, vahad, steroidid, vabad rasvhapped, fosfolipiidid, glükolipiidid ja lipoproteiinid, rasvlahustuvad vitamiinid, rasvlahustuvad antioksüdandid jpt rasvas lahustuvad ühendid.[1] [2]
Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli.
Lipiidide biofunktsioonid [muuda]
Lipiidide biofunktsioonideks inimkehast lähtuvalt on:[2]
- energeetiline funktsioon
- metaboolse vee tekitamine
- termoregulatsioon
- elektriline isolatsioon
- mediaatorid
- aktivaatorid
- rakumembraanide komponendid
- rakutuumaretseptorite komponendid
- mehaaniline kaitse
- transpordifunktsioonid
- bioregulatoorsus jpt funktsioonid.
Lipiidid täidavad organismis eeskätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat (38,9 kJ/g) kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lisaks sellele on lipiidid amortisaatoriks siseorganite ümber ning osalevad mitmete bioaktiivsete ühendite sünteesis.
Lipiidide klassifitseerimine [muuda]
Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on neutraalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Liipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab.
Lihtlipiidid [muuda]
Lihtlipiidid on rasvad ja õlid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist.
Fosfolipiidid [muuda]
Fosfolipiidid sisaldavad ühe rasvhappe asemel fosfaatrühma.
Tsüklilised lipiidid [muuda]
Tsüklilisteks lipiidideks loetakse tsüklilist tuuma ja hüdroksüülrühma (-i) sisaldavaid biomolekule nagu kaltsiferoolid, sapphapped, südameglükosiidid, steroidhormoonid jpt klassifitseerida tsükliliste lipiidide baasalkoholina.
Märkus: Biotoime järgi klassifitseerides on tsüklilised lipiidid aga hoopis hormoonid, kofaktorid, antioksüdandid jne.
Vaata ka [muuda]
- Külomikronid
- Kolesterool
- Rasvhapped
- Hormoonid
- Rasvlahustuvad vitamiinid
- Lipoproteiinid
- Valgud
- Laboratoorne diagnostika
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Pavel Bogovski, Rein Kull, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Meditsiinisõnastik, 2004, ISBN 9985-829-55-7
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 7, Lipiidid inimkehas, lk 83-90, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
Kasutatud kirjandus [muuda]
- Meditsiinisõnastik. P.Bogovski, R.Kull, S.Ootsing, L. Trapido. Meditsiinisõnastik, 2004, ISBN 9985-829-55-7
- Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused.M. Zilmer , E. Karelson , T. Vihalemm, A.Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused, peatükk 10, lk 117-137, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1