Arginiin

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Arginiin

Arginiin (lühend Arg või R) on α-aminohape, mida inimorganism ei suuda ise sünteesida ja peab seetõttu saama toiduga.

Arginiini eraldas esimesena lupiini idudest Šveitsi keemik Ernst Schultze 1886. aastal.

Arginiini sisaldub piimatoodetes (kodujuust, piim, jogurt), looma-, sea- ja linnulihas, mereandides, nisujahus, tatras, läätsedes, mitmetes pähklites, kõrvitsa- ja päevalilleseemnetes.

Neerud muundavad tsitrulliini arginiiniks, mis on lämmastikoksiidi (NO), kreatiini ja agmatiini eellasmolekul.[1]

Kopenhaageni Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud katsed on näidanud, et arginiin parandab keha võimet metaboliseerida glükoosi. Arginiin oli sama efektiivne kui mitmed hästi tuntud teist tüüpi diabeedi ravimid.[2]



Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Titus Lau, William Owen, Yong Ming Yu, Natan Noviski, Jeremy Lyons, David Zurakowski, Rita Tsay, Alfred Ajami, Vernon R. Young ja Leticia Castillo, Arginine, citrulline, and nitric oxide metabolism in end-stage renal disease patients, J Clin Invest. 2000;105(9):1217–1225. doi:10.1172/JCI7199., veebiversioon (vaadatud 29.06.2014) (inglise keeles)
  2. Pähklites ja mandlites sisalduval arginiinil on diabeedivastane toime, ERR, 15. september 2013