Haapsalu kreis

Allikas: Vikipeedia
Haapsalu kreis

saksa keel Der Hapsalsche Kreis
vene keel Гапсальский уезд
Викский уезд


Pindala: 3969 ruutversta/? km²
maakonnalinn: Haapsalu
Haapsalu kreis

Haapsalu kreis (Der Hapsalsche Kreis; Гапсальский уезд, Викский уезд) oli Tallinna asehalduskonna ja Eestimaa kubermangu haldusüksus Lääne-Eestis, aastatel 1783–1917.

Tallinna kubermangu, Läänemaa distrikt. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины
Haapsalu kreis (Der Hapsalsche Kreis). Johann Christoph Brotze kogust, 18. sajandi lõpp

Haapsalu kreis moodustati 3. juulist 1783. aastal.

Haapsalu ja Lääne kreis piirnes idasuunal Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga ja lõunas Liivimaa kubermangu Pärnu kreisi ja Kuressaare kreisiga.

Haapsalu ja Lääne kreis jaotus Maa-Lääne (saksa keeles Land-Wiek), Ranna-Lääne (Strand-Wiek) ja Saare-Lääneks (Insular-Wiek), 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 17 kirikukihelkonda.

Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Haapsalu, kreisi kuulusid veel Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar ja Noarootsi saared.

Haapsalu ja Lääne kreisi haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa-Lääne

Territoorium 1423 ruutversta, territooriumil:

Ranna-Lääne

Territoorium 1146 ruutversta, territooriumil:

Varbla kihelkond (Werpel)
Saare-Lääne

Territoorium 1400 ruutversta, territooriumil:

Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783.

Haapsalu ja Lääne kreisi kiriklik jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreisi kirikukihelkonnad kuulusid 1627. aastal moodustatud praostkondadesse:

Adrakohturingkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]