Riia lahing (1215)

Allikas: Vikipeedia
Riia lahing
Osa Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest
Toimumisaeg 1215
Toimumiskoht Riia, Läti
Tulemus Sakslaste võit
Osalised
eestlased sakslased, liivlased, latgalid

Riia lahing oli 1215. aastal ühendatud eesti vägede poolt Riia linnas asunud Riia piiskopkonna ja Mõõgavendade ordu tugipunkti vallutamise ja hävitamiseks korraldatud sõjaline lahinguoperatsioon.

Pärast Ridala ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. Plaanikohaselt pidid saarlased sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna. Läänlaste ülesandeks oli Toreida liivlaste ründamine, sakalastel ja ugalastel latgalite ahistamine, et need kui sakslaste liitlased ei saaks Riiale appi minna.

1215. aasta aprilli lõpul või mai algul sulgesidki saarlased Väina suudme ning püüdsid vallutada kindlustatud Dünamünde kloostrit (läti Daugavgrīva). Kaasatoodud vanad laevad ja samas palkidest ehitatud tõkked täideti kividega ning lasti jõe põhja, et saksa koged sealt läbi ei pääseks. Osa saarlasi sõudis Riia alla ja võttis aset linnaesisel väljal. Kui Riiast tungis välja tugev vastase vägi, taandusid nad Väina suudme lähedale, et oodata abijõude. Ootamatult ilmus merel nähtavale kaks ristisõdijate koge. Kuna riialastest jälitajadki olid kohal, siis tekkis saarlastel oht jääda kahe tule vahele. Arvestades oma vähemust, oldi sunnitud sakslaste vahelt merele läbi murdma.

Samaaegselt tegutsesid teiste maakondade malevad liivlaste ja latgalite aladel. Suuremat edu nad ei saavutanud, sest elanikud olid jõudnud varjuda linnustesse. Kavandatud ühisaktsioon loodetud tulemust kaasa ei toonud. Osalenud jõududest jäi lihtsalt väheseks.