Rajoon (NSVL)
Rajoon (prantsuse sõnast rayon 'piirkond') oli Nõukogude Liidus haldusüksuse tüüp.
Rajoone hakati moodustama 1923. aastal.[1]
Eesti NSV[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti NSVs moodustati esimesed rajoonid 1945. aastal Tallinnas, kui Tallinn jaotati 4 linnarajooniks. Maarajoonid moodustati Eesti NSV-s 1950. aastal, ühtlasi kaotati maakonnad ja vallad[2]. Algul oli Eesti NSVs 39 rajooni, ent 1953. aastal vähendati neid 30-le, 1957. aastal 15-le, 1960. aastal suurendati 24-le, 1962. aastal vähendati 14-le, 1964. aastast lisandus Kohtla-Järve rajoon ning viimseks Eesti NSV rajoonide arvuks jäi 15.[1]
Nõukogude Liidu ideoloogiakäsitluses lähenesid rajoonide moodustamisega nii parteiline kui ka nõukogude juhtimine külale, kolhoosidele, sovhoosidele ja traktorijaamadele, tugevnesid partei ja nõukogude võimu sidemed laiade maarahvahulkadega, paranes sotsialistliku ülesehitustöö juhtimine nii vabariiklike kui ka kohalike organite poolt.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 8. köide: RAI–SUM. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk 10.
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s., Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114