Kirbla kihelkond

Kirbla kihelkond

saksa keeles Kirchspiel Kirrefer

Pindala: 163 km²

kihelkonnakirik: Kirbla

Kirbla kirik

Kirbla kihelkond (Kirchspiel Kirrefer) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Piirkonna ajalugu

Kirbla kihelkond eraldati Lihula kihelkonna idapoolsetest aladest arvatavasti 14.-15. sajandil. 1728. aastal liideti Kirbla kihelkond taas Lihula kihelkonnaga, kuigi säilis kaks kirikumõisa ja kihelkonnakeskust kirikutega. Enamik allikaid vaatleb kihelkondi siiski eraldiseisvatena.

Kihelkonnakirikuks oli Püha Nikolause kirik.

Kirbla kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis, 5 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 1 karjamõis.

• Kirbla kirikumõis (Pastorat Kirrefer)
• Kasari mõis/Väike-Keskküla (Kasargen) rüütlimõis
• Suur-Keskküla mõis (Kesküll) rüütlimõis
• Kloostri mõis (Klosterhof) rüütlimõis
• Lautna mõis (Lautel) rüütlimõis
• Rumba mõis (Rumba) poolmõis
• Seira mõis (Seyer), Vanamõisa kõrvalmõis
• Vanamõisa mõis (Wannamois) rüütlimõis

Kirbla kihelkonna vallad

• Kasari vald (1866–1917)
• Keskküla vald (1866–1891)
• Kloostri vald (1866–1917)
• Lautna vald (1866–1892)
• Seira vald (1866–1891)
• Vanamõisa vald (1866–1917)

Kihelkonna alad tänapäeval

Pindalalt väga väike Kirbla kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Lääne maakonna aladele. Enamik kihelkonna aladest kuulub Lihula valda, väike põhjapoolne ala kuulub Martna valda.

Välislingid

• Vigala ja Kirbla rahvarõivad (joonis)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, lk. 99-100. 

Kirbla kihelkond

Kirik: Kirbla
Mõisad: Kasari mõis | Keskküla mõis | Kloostri mõis | Lautna mõis | Rumba mõis | Seira mõis | Vanamõisa mõis

Läänemaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Emmaste – Hanila – Karuse – Kirbla – Kullamaa – Käina – Lihula – Lääne-Nigula – Martna – Mihkli – Märjamaa – Noarootsi – Pühalepa – Reigi – Ridala – Varbla – Vigala – Vormsi