Lēdurga (ajalooline piirkond)

Allikas: Vikipeedia
Ledurga piirkond Liivi lahega piirnemas ja Läti kivilinnused 1185-1230

Lēdurga on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond Turaidas, Koiva liivlaste asualal. Aģe jõe ülemjooksul asuva Lēdurga keskuseks oli samanimeline küla.[1] Koha nime (Henriku Liivimaa kroonikas Lethegore) on arvatud tulevat liivikeelsetest sõnadest lēd "leht" ja urga "väike oja", "voolava veega madalik".[2]

Lēdurgast on teada mitmeid noorema rauaaja kalmistuid. Kaubanduse olulisest rollist annavad tunnistust 11.–13. sajandist pärit mündileiud ja piirkonda läbiv tee, mis ühendas Koiva jõe äärset Turaida keskust põhja pool asuva Metsapoole alaga. Lēdurgast itta jäi Idumea. Lääne suunas ta mööda Aģe jõge Liivi laheni ilmselt ei ulatunud ja Henriku Liivimaa kroonikas mainitavad Aģe jõe äärsed liivlased Lēdurga elanikud ei olnud.[2]

Liivi ristisõja aegset linnust sellest piirkonnast teada ei ole. Vaid oletatav linnamägi Inciemsi metsas võis olla sõjaaegseks pelgupaigaks.[2]

Sarnaselt muude liivlaste piirkondadega alistus Lēdurga 1206. aastal ristisõdijatele. 1207. aastal Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu vahelise leppega läks ta Riia piiskopkonna koosseisu ja sinna moodustati omaette kirikukihelkond.[3]

Henriku Liivimaa kroonikas on Lēdurgat mainitud seoses sinna ulatunud läänemaalaste ja saarlaste rüüsteretketega 1211. ja 1218. aastal.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. HLK, lk 117
  2. 2,0 2,1 2,2 Indriķa hronika, XIV, kommentaar 67
  3. HLK, peatükid X-XI
  4. HLK, lk 117, 183

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
  • Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
  • Lang, Valter. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.