Vaiga
Vaiga ehk Vaiamaa oli Kesk-Eesti ajalooline väikemaakond.
Sisukord |
Looduslikud piirid ja paiknemine [muuda]
Vaiga territoorium hõlmas suurt osa tänasest Jõgeva maakonna idaosast kuni Peipsi järveni ja põhjas Ida-Viru maakonnast Avinurme ümbruse kuni Alutaguse madalikuni. Läänes asuvast Pandivere kõrgustikust eraldab Vaiamaad Luusika soo (vt. Luusika looduskaitseala).
Vaigas oli 13. sajandi algul Taani hindamisraamatu järgi 1000 adramaad.
Muinasaegsed naabermaakonnad [muuda]
Ajalooliselt piirnes Vaiga maakond (Wegele)
- põhjas Alutagusega,
- idas Peipsiga,
- kagus Soopoolitse ja Jogentagana,
- lõunas Ugandiga,
- läänes Mõhu ning
- loodes Järvamaaga.
Nimi [muuda]
Maakonna nimi arvatakse pärinevat vadjalastelt - samas ei ole tänini päris selge, kuidas nimetatud maakond on Peipsi ja Narva jõe taguste vadjalastega täpsemalt seotud (kunagine rahvaste ränne?).
Kaitserajatised [muuda]
Vaiga oli tihedasti asustatud seda näitab ka linnamägede rohkus – Ripuka, Reastvere, Vilina, Ehavere, Tarakvere, Kurista, Raja, Ummumägi ja Roela linnamägi. Liivimaa kroonika mainib neist kahte Rieolet ja Somelindet, kuid millistele linnamägedele need vastavad, ei ole teada. Sakslased jõudsid esimeste rüüsteretkedega Vaiamaale 1219. aastal ning vallutasid selle 1220. aastal.
Hilisemad kirikukihelkonnad [muuda]
Peale vallutamist moodustati nendele aladele Torma, Laiuse, Palamuse ja osaliselt ka Maarja-Magdaleena kihelkonnad. 1224. aastal jagati Vaiga Mõõgavendade ordu ja Tartu piiskopkonna vahel. Ordu sai Laiuse ja Torma ümbruse 600 adramaad, Tartu piiskopkond Palamuse ümbruse 400 adramaad.
Maad tänapäeval [muuda]
Tänapäeval on Vaiamaa hõlmatud peamiselt Ida-Viru maakonna Avinurme ja Lohusuu valdade ning Jõgeva maakonna Torma valla, Kasepää valla, Pala valla ja Saare valla maadega. Vaiamaa aladel asub ka Mustvee linn.
