Nadine Gordimer

Allikas: Vikipeedia
Nadine Gordimer Göteborgi raamatumessil, 24. september 2010. Foto: Bengt Oberger
Nadine Gordimer, David Grossman

Nadine Gordimer (20. november 192313. juuli 2014) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik, kes võitis aastal 1991 Nobeli kirjanduspreemia ja 1974 Bookeri auhinna.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nadine sündis söekaevanduslinnas Springsis, mis asub Johannesburgi lähedal, Isidore ja Nan Gordimeri peres. Tema vanemad olid juudi päritolu, tema isa oli emigreerunud Leedust ja ema Londonist.

Hariduse sai ta katoliiklikust konvendikoolist. Pärast kooli lõpetamist jätkas ta õpinguid ühe aasta Witwatersrandi Ülikoolis, kus kraadiomandamine jäi pooleli. 1960ndail ja 70ndail õpetas ta mitmes Ameerika ülikoolis. Ta sekkus mitmeid kordi ka avalikult Lõuna-Aafrika poliitikasse: ta nõudis apartheidipoliitikast loobumist. Suur osa tema loomingust baseerubki moraalsetel ja psühholoogilistel rassipingetel, mis tema kodumaal olid levinud.

Tema esimene avaldatud töö oli lühijutt lastele, pealkirjaga "The Quest for Seen Gold", mis ilmus 1937 Children's Sunday Expressis. Tema esimene lühijuttude raamat kandis pealkirja "Face to Face", avaldati 1949. Esimese romaani avaldas ta 1953 – "The Lying Days".

Aastal 1954 abiellus Nadine kõrge reputatsiooniga kunstikaupleja Reinhold Cassireriga, kes asutas South African Sotheby's, hiljem asutas ja juhtis Reinhold omarajatud galeriid. Paaril sündis 1955 poeg Hugo.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]