William Faulkner

William Faulkner 1954. aastal

William Cuthbert Faulkner (sünninimega William Falkner; 25. september 1897 New Albany, Mississippi – 6. juuli 1962 Byhalia, Mississippi) oli ameerika kirjanik, 1949. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Elulugu

William Cuthbert Faulkner sündis Mississippi osariigis New Albany's Murry Cuthbert Faulkneri ja Maud Butleri pere vanima pojana. Tal oli kolm nooremat venda. Neli päeva enne oma 5.sünnipäeva asus ta koos vanematega elama Lafayette'i maakonna väikelinna Oxfordi, kus ta elas vahelduva eduga elu lõpuni. Lapsena ilmutas ta võimeid vesivärvidega värvimises ja lauluvärsside kirjutamises, kuid kuuendaks klassiks oli ta need minetanud ja kirjandusele keskendunud. Keskkooli jättis ta pooleli. Faulkner astus Oxfordis Mississippi Ülikooli (tuntud ka kui Ole Miss) ja oli Sigma Alpha Epsiloni nimelise meesüliõpilaskorporatsiooni liige. 1920. aasta novembris langes ta ülikoolist välja.

Noort Faulknerit mõjutas ta perekonna ajalugu ja koduregioon. Mississippi mõjutas ta huumorimeelt, viisi, kuidas ta lõunaosariikide tegelasi kujutas ja teoste ajatuid teemasid. Faulkneril ei õnnestunud lühikese kasvu tõttu sõjaväkke pääseda ja astus Briti Kuningliku Lennuväe teenistusse. Hiljem treenis ta Kanadas ja Suurbritannias, ent ei osalenud Esimese maailmasõja ajal kunagi lahingutegevuses.

1918. aastal pärast Briti Kuningliku Lennuväe teenistusse asumist tahtis Faulkner perekonnanime vahetada. Ühe versiooni kohaselt tegi hooletu trükiladuja vea ja kui valesti kirjutatud nimi Faulkneri esimese raamatu tiitellehel ilmus, küsiti mehelt, kas ta soovib viga parandada. Väidetavalt olevat Faulkner seepeale vastanud: "Kumbki ei sobi".

Kuigi Faulkner tundis sidet Mississippi osariigiga, elas ta Louisiana osariigis New Orleans'is, kui ta 1925. aastal oma esimese novelli "Soldier' Pay" kirjutas. Tema majas New Orleans'sis asub tänapäeval Faulkneri-nimeline raamatupood. 1925. aastal tegi ta pooleaastase Euroopa-reisi, viibides Itaalias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Inglismaal. Oma suhteliselt vähest haridust korvas ta lugemisega. Tema teejuhtideks loomingus olid nii maailmakirjanduse klassikud nagu Shakespeare, Cervantes, Dickens, Balzac, Flaubert, Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov, kui ka vahetu kaasaja suurimad romaanikirjanikud nagu Joyce ja Thomas Mann.

1959. aastal juhtus tal ratsutades õnnetus ja kirjanik sai tõsiselt viga. William Faulkner suri 6.juulil 1962 Wright'i sanatooriumis südamelihase infarkti tõttu. Ta maeti oma pere hauaplatsile Oxfordi St. Peteri surnuaeda.

Eraelu

Teismelisena Oxfordis elades käis Faulkner kohtamas Estelle Oldhamiga, kellest ta lootis tulevikus teha enda abikaasa. Kuid Estelle käis ka teiste poistega kohtamas ja üks neist, Cornell Franklin, tegi tüdrukule enne Faulknerit 1918. aastal abieluettepaneku. Estelle'i vanemad soovisid tütre abikaasana näha Franklinit, sest noormees oli ülikooli lõpetanud ja pärines auväärsest perekonnast. Faulkneri õnneks lahutas Estelle Franklinist kümme aastat hiljem 1929. aasta aprillis. Juunis 1929 abiellusid Estelle ja Faulkner Oxfordi linna lähedal. Pärast mesinädalate lõppu elasid nad mõnda aega Oxfordis sugulaste juures, otsides samal ajal päris oma kodu. 1930 ostis Faulkner enne sõda ehitatud maja, mida nimetati Rowan Oak'iks. 1972. aastal, pärast Estelle'i surma, müüsid Faulkner ja ta tütar Jill maja Mississippi ülikoolile. Maja sisustus on tänase päevani peaaegu sama, mis kirjaniku seal elamise ajal.

Faulkneril olid eluaegsed alkoholiprobleemid, mis varjutasid ta kirjanduslikku tegevust. Ta ei joonud kirjutamise ajal, vaid pärast teose lõpetamist. Üldiselt arvatakse, et kirjaniku jaoks oli alkohol põgenemistee igapäevaelu murede eest.

On teada, et Faulkneril oli mitu abieluvälist afääri, sealhulgas suhted Howard Hawks'i sekretäri ja trükkija Meta Carpenter'iga ning noore kirjaniku Joan Williams'iga, kes kirjutas suhtest Faulkneriga oma 1971. aastal ilmunud raamatus "The Wintering".

1950. aastal Stockholmis Nobeli preemiat vastu võtmas käies tutvus kirjanik Else Jonssoniga, kellega tal oli kolmeaastane afäär. Else oli Dagens Nyheter'i New Yorgi reporteri, Thorsten Jonssoni lesk. Thorsten Jonnson oli Faulknerit 1946. aastal intervjueerinud ja ta töid Rootsi lugejatele tutvustanud. 1950. aastal banketil, kus Else ja Faulkner tutvusid, tutvustas kirjastaja Tor Bonnier Elset kui Faulknerile auhinna toonud mehe leske.

Faulkneril oli romaan ka Jean Steiniga, toimetaja, autori ja filmimoguli Jules Steini tütrega.

Teosed eesti keeles

Raamatud

• "Võitmatud" (romaan novellides). Tõlkinud ja eessõna: Helmi Eller, Orto, Göteborg 1955 (Enn Soosaare uus tõlge pealkirjaga "Alistamatud" ilmus raamatus "Yoknapatawpha vanaaeg", 1980, lk. 161–321)
• "Ümberpöörd" (novellid "Kaks sõjameest", "Au", "Ja kui tore see siis on" ja "Ümberpöörd"). Tõlkinud ja eessõna: Valda Raud – LR 1965, nr. 14
• "Kui ma olin suremas" (romaan). Tõlkinud Jaak Rähesoo. LR 1971, nr. 45/47
• "Hälin ja raev" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. ER, Tallinn 1972; 2. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2006
• "Isaac McCaslini lugu" (lood raamatust "Mine tagasi, Mooses"; ka Faulkneri Nobeli-kõne ja pikem intervjuu). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. LR 1974, nr. 27/30
• "Yoknapatawpha vanaaeg" (Jutustused I). Tõlkinud Jaak Rähesoo ja Enn Soosaar, eessõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 1980
• "Yoknapatawpha uusaeg" (Jutustused II). Tõlkinud Jaak Rähesoo ja Enn Soosaar. ER, Tallinn 1983
• "Augustivalgus" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 1987
• "Küla" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. ER, Tallinn 1989
• "Mine tagasi, Mooses" (romaan novellides). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 1995
• "Sartoris" (romaan). Tõlkinud Vilma Jürisalu, järelsõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 2005
• "Absalom, Absalom!" (romaan). Tõlkinud Kersti Unt, järelsõna: Lauri Pilter. Sari Punane raamat, Tänapäev, Tallinn 2008

Üksikud jutustused ja novellid

• "Õhtupäike", tõlkinud Lia Rajandi – raamatus "Broadway öö. Valimik ameerika novelle", ERK, Tallinn 1962, lk. 78–96
• "Endine hõim", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1973, nr. 1, lk. 116–132
• "Wash", tõlkinud ja järelmärkus: Enn Soosaar – Looming 1977, nr. 9, lk. 1509–20
• "Must pajats", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1992, nr. 5, lk. 646–655
• "Carcassonne". Tõlkinud ja järelsõna: Lauri Pilter – Akadeemia 1992, nr. 9, lk. 1888–1894
• "Oli", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1993, nr. 10, lk. 1359–73
• "Puudulikud keemiateadmised". Tõlkinud Ilme Rebane – järjejutt, Postimees 17. – 25. november 1995
• "Mississippi". Tõlkinud Lauri Pilter, saatesõna Jaak Rähesoo – Akadeemia 1998, nr. 8, lk. 1693–1719

Kirjandus

• "20. sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1971, lk. 577–581
• Jaak Rähesoo, "Epistolaarne Faulkner" – Looming 1979, nr. 10, lk. 1476–78
• Jaak Rähesoo, "William Faulkner: välised piirjooned" – Faulkneri raamatu "Yoknapatawpha vanaaeg" (1980) eessõna (lk. 5–54)
• Joachim Scholl, "Romaanid: 20. sajand. Sajandi suurimad romaanid". TEA Kirjastus, Tallinn 2005, lk. 104–109 ("Augustivalgus")

Välislingid

• Ingliskeelne veebilehekülg ja lingikogu William Faulkner on the Web
• Jaak Urmet, intervjuu Enn Soosaarega "Faulkner tuli, et jääda" – Eesti Päevaleht 31. märts 2006, lk. 15
• Andres Laasik, "Töö Hollywoodis tõi William Faulknerile leiva lauale" – Eesti Päevaleht 31. märts 2006, lk. 15

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo