William Faulkner

Allikas: Vikipeedia
William Faulkner 1954. aastal

William Cuthbert Faulkner (sünninimega William Falkner; 25. september 1897 New Albany, Mississippi6. juuli 1962 Byhalia, Mississippi) oli ameerika kirjanik, 1949. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

William Cuthbert Faulkner sündis Mississippi osariigis New Albany's Murry Cuthbert Faulkneri ja Maud Butleri pere vanima pojana. Tal oli kolm nooremat venda. Neli päeva enne oma 5.sünnipäeva asus ta koos vanematega elama Lafayette'i maakonna väikelinna Oxfordi, kus ta elas vahelduva eduga elu lõpuni. Lapsena ilmutas ta võimeid vesivärvidega värvimises ja lauluvärsside kirjutamises, kuid kuuendaks klassiks oli ta need minetanud ja kirjandusele keskendunud. Keskkooli jättis ta pooleli. Faulkner astus Oxfordis Mississippi Ülikooli (tuntud ka kui Ole Miss) ja oli Sigma Alpha Epsiloni nimelise meesüliõpilaskorporatsiooni liige. 1920. aasta novembris langes ta ülikoolist välja.

Noort Faulknerit mõjutas ta perekonna ajalugu ja koduregioon. Mississippi mõjutas ta huumorimeelt, viisi, kuidas ta lõunaosariikide tegelasi kujutas ja teoste ajatuid teemasid. Faulkneril ei õnnestunud lühikese kasvu tõttu sõjaväkke pääseda ja astus Briti Kuningliku Lennuväe teenistusse. Hiljem treenis ta Kanadas ja Suurbritannias, ent ei osalenud Esimese maailmasõja ajal kunagi lahingutegevuses.

1918. aastal pärast Briti Kuningliku Lennuväe teenistusse asumist tahtis Faulkner perekonnanime vahetada. Ühe versiooni kohaselt tegi hooletu trükiladuja vea ja kui valesti kirjutatud nimi Faulkneri esimese raamatu tiitellehel ilmus, küsiti mehelt, kas ta soovib viga parandada. Väidetavalt olevat Faulkner seepeale vastanud: "Kumbki ei sobi".

Kuigi Faulkner tundis sidet Mississippi osariigiga, elas ta Louisiana osariigis New Orleans'is, kui ta 1925. aastal oma esimese novelli "Soldier' Pay" kirjutas. Tema majas New Orleans'sis asub tänapäeval Faulkneri-nimeline raamatupood. 1925. aastal tegi ta pooleaastase Euroopa-reisi, viibides Itaalias, Šveitsis, Prantsusmaal ja Inglismaal. Oma suhteliselt vähest haridust korvas ta lugemisega. Tema teejuhtideks loomingus olid nii maailmakirjanduse klassikud nagu Shakespeare, Cervantes, Dickens, Balzac, Flaubert, Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov, kui ka vahetu kaasaja suurimad romaanikirjanikud nagu Joyce ja Thomas Mann.

1959. aastal juhtus tal ratsutades õnnetus ja kirjanik sai tõsiselt viga. William Faulkner suri 6.juulil 1962 Wright'i sanatooriumis südamelihase infarkti tõttu. Ta maeti oma pere hauaplatsile Oxfordi St. Peteri surnuaeda.

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teismelisena Oxfordis elades käis Faulkner kohtamas Estelle Oldhamiga, kellest ta lootis tulevikus teha enda abikaasa. Kuid Estelle käis ka teiste poistega kohtamas ja üks neist, Cornell Franklin, tegi tüdrukule enne Faulknerit 1918. aastal abieluettepaneku. Estelle'i vanemad soovisid tütre abikaasana näha Franklinit, sest noormees oli ülikooli lõpetanud ja pärines auväärsest perekonnast. Faulkneri õnneks lahutas Estelle Franklinist kümme aastat hiljem 1929. aasta aprillis. Juunis 1929 abiellusid Estelle ja Faulkner Oxfordi linna lähedal. Pärast mesinädalate lõppu elasid nad mõnda aega Oxfordis sugulaste juures, otsides samal ajal päris oma kodu. 1930 ostis Faulkner enne sõda ehitatud maja, mida nimetati Rowan Oak'iks. 1972. aastal, pärast Estelle'i surma, müüsid Faulkner ja ta tütar Jill maja Mississippi ülikoolile. Maja sisustus on tänase päevani peaaegu sama, mis kirjaniku seal elamise ajal.

Faulkneril olid eluaegsed alkoholiprobleemid, mis varjutasid ta kirjanduslikku tegevust. Ta ei joonud kirjutamise ajal, vaid pärast teose lõpetamist. Üldiselt arvatakse, et kirjaniku jaoks oli alkohol põgenemistee igapäevaelu murede eest.

On teada, et Faulkneril oli mitu abieluvälist afääri, sealhulgas suhted Howard Hawks'i sekretäri ja trükkija Meta Carpenter'iga ning noore kirjaniku Joan Williams'iga, kes kirjutas suhtest Faulkneriga oma 1971. aastal ilmunud raamatus "The Wintering".

1950. aastal Stockholmis Nobeli preemiat vastu võtmas käies tutvus kirjanik Else Jonssoniga, kellega tal oli kolmeaastane afäär. Else oli Dagens Nyheter'i New Yorgi reporteri, Thorsten Jonssoni lesk. Thorsten Jonnson oli Faulknerit 1946. aastal intervjueerinud ja ta töid Rootsi lugejatele tutvustanud. 1950. aastal banketil, kus Else ja Faulkner tutvusid, tutvustas kirjastaja Tor Bonnier Elset kui Faulknerile auhinna toonud mehe leske.

Faulkneril oli romaan ka Jean Steiniga, toimetaja, autori ja filmimoguli Jules Steini tütrega.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Võitmatud" (romaan novellides). Tõlkinud ja eessõna: Helmi Eller, Orto, Göteborg 1955 (Enn Soosaare uus tõlge pealkirjaga "Alistamatud" ilmus raamatus "Yoknapatawpha vanaaeg", 1980, lk. 161–321)
  • "Ümberpöörd" (novellid "Kaks sõjameest", "Au", "Ja kui tore see siis on" ja "Ümberpöörd"). Tõlkinud ja eessõna: Valda RaudLR 1965, nr. 14
  • "Kui ma olin suremas" (romaan). Tõlkinud Jaak Rähesoo. LR 1971, nr. 45/47
  • "Hälin ja raev" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. ER, Tallinn 1972; 2. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2006
  • "Isaac McCaslini lugu" (lood raamatust "Mine tagasi, Mooses"; ka Faulkneri Nobeli-kõne ja pikem intervjuu). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. LR 1974, nr. 27/30
  • "Yoknapatawpha vanaaeg" (Jutustused I). Tõlkinud Jaak Rähesoo ja Enn Soosaar, eessõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 1980
  • "Yoknapatawpha uusaeg" (Jutustused II). Tõlkinud Jaak Rähesoo ja Enn Soosaar. ER, Tallinn 1983
  • "Augustivalgus" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 1987
  • "Küla" (romaan). Tõlkinud ja järelsõna: Enn Soosaar. ER, Tallinn 1989
  • "Mine tagasi, Mooses" (romaan novellides). Tõlkinud ja järelsõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 1995
  • "Sartoris" (romaan). Tõlkinud Vilma Jürisalu, järelsõna: Jaak Rähesoo. ER, Tallinn 2005
  • "Absalom, Absalom!" (romaan). Tõlkinud Kersti Unt, järelsõna: Lauri Pilter. Sari Punane raamat, Tänapäev, Tallinn 2008

Üksikud jutustused ja novellid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Õhtupäike", tõlkinud Lia Rajandi – raamatus "Broadway öö. Valimik ameerika novelle", ERK, Tallinn 1962, lk. 78–96
  • "Endine hõim", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1973, nr. 1, lk. 116–132
  • "Wash", tõlkinud ja järelmärkus: Enn Soosaar – Looming 1977, nr. 9, lk. 1509–20
  • "Must pajats", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1992, nr. 5, lk. 646–655
  • "Carcassonne". Tõlkinud ja järelsõna: Lauri PilterAkadeemia 1992, nr. 9, lk. 1888–1894
  • "Oli", tõlkinud Jaak Rähesoo – Looming 1993, nr. 10, lk. 1359–73
  • "Puudulikud keemiateadmised". Tõlkinud Ilme Rebane – järjejutt, Postimees 17. – 25. november 1995
  • "Mississippi". Tõlkinud Lauri Pilter, saatesõna Jaak Rähesoo – Akadeemia 1998, nr. 8, lk. 1693–1719

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "20. sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1971, lk. 577–581
  • Jaak Rähesoo, "Epistolaarne Faulkner" – Looming 1979, nr. 10, lk. 1476–78
  • Jaak Rähesoo, "William Faulkner: välised piirjooned" – Faulkneri raamatu "Yoknapatawpha vanaaeg" (1980) eessõna (lk. 5–54)
  • Joachim Scholl, "Romaanid: 20. sajand. Sajandi suurimad romaanid". TEA Kirjastus, Tallinn 2005, lk. 104–109 ("Augustivalgus")

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]