Eugenio Montale

Allikas: Vikipeedia
Eugenio Montale (1965)

Eugenio Montale (12. oktoober 1896 Genova - 12. september 1981 Milano) oli itaalia kirjanik. 1975. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • luuletused: *Veeta keskpäev kaamena, äraolevana; *Too mulle päevalill, istutan selle maha; *Ärge nõudke meilt sõna, mis meie vormitut olemust...; Torm; Lehvik. Tõlkinud ja järelmärkus: Paul-Eerik RummoLooming 1976, nr 1, lk 85–88
  • luuletused: *Kaamena ja mõtteis keskpäeva ajal...; Angerjas; Rannavahi maja. Tõlkinud ja saateks: Märt VäljatagaVikerkaar 2001, nr 5/6, lk 12–15 (Itaalia bukett)
  • luuletused: Talv venib edasi; Aspasia; *Kohtumine...; Dora Markus; *Hakkad rääkima minust sellesama..."; "Iidne meri, olen joobubud häälest...; *Selles punktis peatu...; Väike testament. Tõlkinud Lauri Pilter – Vikerkaar 2003, nr 12, lk 1 ja 14–20 (Itaalia bukett); andmed autori kohta lk 28
  • luuletus: *Too mulle päevalill, ma oma aeda... Tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2005, nr 9, lk 1
  • katkend luuletusest – Nädaline 22. november 2008 lk 4, rubriik "Lühinäiteid nobelistide loomingust Andres Ehini tõlkes"

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]