Eugenio Montale

Allikas: Vikipeedia
Eugenio Montale
Eugenio Montale 1965. aastal
Sünniaeg 12. oktoober 1896
Genova
Surmaaeg 12. september 1981 (84-aastaselt)
Milano
Amet luuletaja, ajakirjanik, tõlkija, poliitik, raamatukoguhoidja, proosakirjanik, toimetaja, muusikakriitik, kirjanduskriitik
Autasud Nobeli kirjandusauhind, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler
Autogramm

Eugenio Montale (12. oktoober 1896 Genova12. september 1981 Milano) oli itaalia kirjanik. 1975. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • luuletused: *Veeta keskpäev kaamena, äraolevana; *Too mulle päevalill, istutan selle maha; *Ärge nõudke meilt sõna, mis meie vormitut olemust...; Torm; Lehvik. Tõlkinud ja järelmärkus: Paul-Eerik RummoLooming 1976, nr 1, lk 85–88
  • luuletused: *Kaamena ja mõtteis keskpäeva ajal...; Angerjas; Rannavahi maja. Tõlkinud ja saateks: Märt VäljatagaVikerkaar 2001, nr 5/6, lk 12–15 (Itaalia bukett)
  • luuletused: Talv venib edasi; Aspasia; *Kohtumine...; Dora Markus; *Hakkad rääkima minust sellesama..."; "Iidne meri, olen joobubud häälest...; *Selles punktis peatu...; Väike testament. Tõlkinud Lauri Pilter – Vikerkaar 2003, nr 12, lk 1 ja 14–20 (Itaalia bukett); andmed autori kohta lk 28
  • luuletus: *Too mulle päevalill, ma oma aeda... Tõlkinud Märt Väljataga – Vikerkaar 2005, nr 9, lk 1
  • katkend luuletusest – Nädaline 22. november 2008 lk 4, rubriik "Lühinäiteid nobelistide loomingust Andres Ehini tõlkes"

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]